Järgnevalt on võimalik lugeda erinevaid konsultantide poolt koostatud nõuandvaid artikleid.

Kui Teil on küsimusi, mille kohta soovite täinendavaid nõuandeid saada, siis palun andke meile sellest teada.

Mai 2013

Elu liigub üha enam selles suunas, et kirju kirjutatakse ja dokumente koostatakse arvutis ning üha vähem prinditakse dokumente paberile. Ka jooniste koostamisel on valdavaks saanud e-lahenduste kasutamine. Kuidas suhtuda aga juhtimissüsteemi dokumentatsiooni? Kas see peaks endiselt jääma pigem paberile või on aeg ka siin kaasaaegsemaid lahendusi kasutada? 

Loe lähemalt

Märts 2013

6 sigma projektid on valdkond, mis on paljude Eesti ettevõtete jaoks veel uudne ja kauge. Selliste metoodikate ja projektidega tegeldakse valdavalt rahvusvahelistes ettevõtetes. Tegelikkuses on lean 6 sigma ja DMAIC loogika kasutamine realiseeritav paljudes Eesti organisatsioonides.

Loe lähemalt

Veebruar 2013

Alates 2012. aasta maikuust on avatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse meede arendustoetuse andmiseks väike- ja keskmistele tootmisettevõtetele. Toome järgnevalt lugejani praeguseni koostatud toetuse taotluste kogemused, mida meetme sobivuse hindamisel ja selle võimaluste kasutamisel silmas pidada.

Veebruar 2013

FSC-märgise kasutamine on puidu- ja trükitoodete kasutamisel muutunud paljudele Eesti tootjatele juba harjumuspäraseks . Sellele on kaasa aidanud elanikkonna ja ka antud valdkondade puit- või trükitoodete ostjate ja turustajate keskkonnateadlikkuse kasv ning soov teistest millegi poolest eristuda. Nii ongi muutunud üsna tavapäraseks, et Eesti tootjatelt nõutakse puidust valmistatud toodete eksportimisel tooraine päritolu kontrolli tõendavat FSC-märgist.

Kuid tarneahela juhtimissüsteemi standard (MSC Chain of Custody Standard) on välja arendatud ka kalatoodete jaoks. Siin on kasutusel MSC-märgis, mida jällegi nõuavad eelkõige eksporditurgude kliendid.

November 2012

Põhiosa Eesti tootmisettevõtetest on Euroopa mõistes väike- või mikroettevõtted, mis peavad olema võimelised kuluefektiivselt tootma suhteliselt väikeseid ja kiiresti muutuvaid tootepartiisid. Seda ei suuda kaugeltki kõik ning seetõttu on kõrge kvaliteedi ja lühikese tarneaja saavutamine madalate kuludega ettevõtte jaoks järjest tihenevas konkurentsis oluline eelis.

Üks võimalustest saavutada ettevõtte edukuse tagamiseks vajalik võimekus ja püsida jätkuvalt konkurentsis on rakendada lean-juhtimispõhimõtteid, mis aitavad teha rohkem väiksema ressursikuluga: vähema inimpanusega, vähemate seadmetega, vähema aja jooksul, vähema ruumiga.

November 2012

Lühike ja lihtne vastus on, et seni pole välja mõeldud ühtki alternatiivset meetodit, kuidas ettevõtte protsesside ja tegevuste kvaliteeti paremini tõsta.

Juuni 2012

Energiajuhtimissüsteemi standard ISO 50001:2011 rakendab juhtimissüsteemide klassikaks saanud pideva parendamise põhimõtted ettevõtete tasandil energiasäästu saavutamiseks. Energiasisendite hinnakasvu ja loodusvarade kahanemise tingimustes annab see soovitud tulemuse nii ettevõtte keskkonnajuhile, raamatupidajale kui ka tippjuhile. 

Mis on energiajuhtimissüsteem?

September 2012

Kvaliteedijuhtimissüsteemi loomine on esimene samm ettevõtte tegevuste korrastamisel. Põhilisteks motivaatoriteks juhtimissüsteemi juurutamisel on ettevõtjate hulgas reeglina:

•    mingi konkreetse valdkonna parendusvajadus,
•    eelise saavutamise vajadus konkurentide ees või
•    kliendipoolsed nõudmised

Aprill 2012

Olen tähele pannud, et sageli on inimesed vastu nii muudatustele kui ka standardiseerimisele. Ometi on mõlemad efektiivsuse tagamiseks vajalikud. Järgnevalt arutleme pisut standardiseerimise plusside ja miinuste üle.

Märts 2012

Mitmed juhid on tundnud huvi, mis peitub märksõna lean taga, kuidas sellest kasu saada ja kuidas seda oma meeskonnaliikmetele selgitada. Siinkohal püüangi anda kiire ülevaate lean põhimõtete olemusest.

Jaanuar 2012

Aasta algus on paljude organisatsioonide jaoks suhteliselt rahulik aeg. Aasta lõpu pingutused on selja taga. Uute tellimuste ja projektide sissetoomisega läheb aega. Inimestel on aega.

Jaanuar 2012 

Lühikokkuvõte meetmest.

• Ettevõtja saab tõsta lihtsamini oma innovatsioonivõimekust tehnoloogilise arendustöö kaudu.
• Suurimat kasu saavad tööstusettevõtjad, kelle senine äritegevus on väga heal järjel aga kelle tehnoloogiline arendustöö on tagasihoidlikul tasemel.
• Toetus aitab kaasa koostöö arendamisele teadusasutuste, partnerite ja klientide vahel. Programmis osalejatele avanevad paremad võimalused kogemuste vahetamiseks ja võrgustikega liitumiseks.

Detsember 2011 

Hoolimata igasugu segastest ja hirmutavatest sõnumitest, on eurotoetused Eesti ettevõtete jaoks olemas ja enamus programme avatud. Sellega seonduvalt anname huvilistele nõu, mida tasuks lähiajal teha. 

Detsember 2011

FSC tarneahela juhtimissüsteemi standardist FSC-STD-40-004 anti hiljuti välja uus versioon. See eeldab juba sertifitseeritud ettevõtetel oma süsteemi uuendamist.

November 2011

Järgnevalt annan teile 4 nõuannet, miks just NÜÜD ja PRAEGU on mõistlik investeerida koolitusse ja konsultatsiooni, mis aitavad ettevõtetel tõsta efektiivsust, vähendada kadusid, korrastada tööprotsesse ja/või taotleda sertifitseerimist.

Oktoober 2011

ISO on välja arendanud standardi ISO 50001 (Energiajuhtimissüsteemid. Nõuded koos rakendamisjuhistega). Anname kiire ülevaate:

1. uuendustest, võrreldes EN 16001ga,
2. eripäradest, võrreldes ISO 14001ga,
3. energiajuhtimissüsteemi sisseseadmise sammudest,
4. süsteemi loomise mõttest.

Oktoober 2011

Eesti inimesed on leidlikud ja ettevõtlikud, kellele meeldib aktiivselt mõtteid avaldada ja teemasid arendada. Selle tulemusena tekib sageli palju toredaid ideid. Mõnikord lubavad ideede väljapakkujad need ka ellu viia.

Juuli 2011

Kes leiaks välisturul üles sobivad edasimüüjad ja kliendid?
Kuidas saada teada kaupade müügitingimused?
Kuidas täita välisriigi hankel osalemise dokumente?
Kas toodete-teenuste müügiks on vaja oma tooted registreerida, taotleda lubasid, litsentse vms?
 

Mai 2011

Praegustes Eesti ettevõtetes ja asutustes on reeglina märgata üsnagi suurt aktiivsust. Kas on see „masu“ mõju, et kõikidel on piisavalt (ja enam) tegevust, või millestki muust tingitud, igal juhul on inimesed suhteliselt tegusad. Igavuse üle keegi ei kurda, pigem kurdetakse ajapuuduse üle.
 
Seega käib hoogne tegevus. Kuid kas võime südamerahus öelda, et käib vilgas ja viljakas tegevus? Või on tegemist hoopis vilka ja viljatu tegevusega?

Mai 2011

Majandus hakkab kosuma ja tootmismahud kasvama. Kas olete selleks valmis? Kui vahepealsel perioodil vähendati paljudes firmades inimeste arvu ning külmutati koolitus- ja arenduseelarved, siis nüüd on aeg taas organisatsioonidele uus hingamine anda. Vastasel korral jääb kasv realiseerimata.

Detsember 2010

Novembrikuus ilmus uus standard EVS 903:2010 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Juhised standardi ISO 9001:2008 rakendamiseks kohalikus omavalitsuses. Tegemist on järjekordse standardiga, mille on Standardikeskuse tellimusel ette valmistanud TJO Konsultatsioonid.

Eesti kohalik omavalitsus ei tegele süsteemselt oma organisatsiooni arendamisega

Oktoober 2010

Viimasel ajal on erinevad jaemüüjad nii Eestis kui teistes riikides hakanud nõudma oma tarnijatelt toiduohutuse juhtimissüsteemi olemasolu. Seda väidet toetab ka kvaliteediühingu sertifitseeritud ettevõtete andmebaas. Tänapäeval ei piisa paljude jaoks ettevõtte väitest, et nende valmistatud toit on tarbijale ohutu ning vastab kõigile alusnõuetele, oluline on seda tõendada viisil mis tekitab kõigile usku. Selle põhjuseks on toiduainetööstuse järgmised trendid:

• toodangu partiid suurenevad ning toodete säilivusajad;
• toidu tarneahel muutub üha pikemaks ning suureneb ekspordi osakaal;
• riikliku järelevalve osakaal väheneb madala eelarve tõttu.

Oktoober 2010

Üldiselt on levinud arvamus, et tootmise mõjususe ja tõhususe parendamine, eriti Lean tööriistade kasutamine praktikas, on midagi keerukat ja hirmsat. Et seda müüti murda, toon välja ühe näite lihtsatest Lean tööriistade kasutamisest igapäevases elus.

Erinevalt paljudest kvaliteedi arendamise tööriistadest, mis nõuab keerukaid matemaatilisi kalkulatsioone, on Lean tööriistadeks lihtsad ja üldtuntud meetodid, mis aitavad lihtsustada protsesside keerukust, jääkide teket ning muuta asju lihtsamaks ja töökindlamaks.

Oktoober 2010

Sisenedes kaubanduskeskuse väiksesse kauplusesse, kus hetkel pole teisi ostjaid ning müüja on oma pilgu naelutanud kassa arvuti monitorile filmi vaatamiseks. Asja tehes ning kaupade vahel ringi vaadates annab tema kehakeel ilmselgeid signaale: "SA OLEKS VÕINUD MINU POEST MÖÖDA MINNA!"

September 2010

Ligi 10 kuud tagasi avaldas ISO uue väljaande üldtuntud standardist ISO 9004. Eestikeelne versioon sellest standardist on ilmumas tõenäoliselt novembrikuus. Ka selle standardi on Eesti Standardikeskuse tellimusel tõlkinud TJO Konsultatsioonid.

ISO 9004:2009 väärib tähelepanu, sest tegemist on kvaliteedijuhtimise standardite uue tasemega. Endiseks on jäänud ainult 2000. aastast ISO 9000-st tuttavad kvaliteedijuhtimise 8 põhimõtet.
 

August 2010

Üha enam ja enam kostub siit-sealt vihjeid selle kohta, et majandussituatsioon hakkab ennast vähehaaval paremuse poole pöörama. Räägitakse sellest, kuidas on tõusule pööranud Eesti tööstustoodangu ja ka ekspordi näitajad.
 
Loodetavasti on ka Eesti ettevõtetel olemas mingisugune visioon või nägemus, mida siis nüüd edasi teha, et sellest uuest kasvust võimalikult palju kasu lõigata. Olgu see siis oma olemasolevate strateegiate ja plaanide korrigeerimine või hoopis uute mõtetega välja tulemine.

Jaanuar 2010

Käesoleva aastaga seonduvad positiivsed ootused. Paljud ekspordile orienteeritud ettevõtted maitsevad juba esimesi kasvavate tellimustega seonduvaid vilju. Samuti kinnitavad uuringud organisatsioonide huvi oma töötajaid 2010. a koolitada.

Detsember 2009

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse eesmärgiks on soodustada investeeringuid, mis aitavad kasvatada tööstusettevõtete tootlikkust ja ekspordipotentsiaali, leida uusi turustusvõimalusi ning luua suurema lisandväärtusega töökohti.

EASi kodulehel avaldas 30.11.09 ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello kokkuvõtte Suurbritannia rahvusvahelise konsultatsioonifirma Assystem tootmisoperatsioonide ekspertide Eesti tööstusettevõtete külastustest 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta esimesel poolel EASi tööstusettevõtte tehnoloogiainvesteeringute programmi raames.

November 2009

... sellist nimetust kandis mõne aasta eest TJO Konsultatsioonide poolt korraldatud kvaliteedikonverents.

Oktoober 2009

Ilmselt kõik inimesed maailmas riskivad pidevalt millegagi. Kaasa arvatud käesoleva artikli lugejad. Võimalus on kahjustada oma silmi või lugeda artikkel läbi ja konstateerida, et aeg sai asjatult raisatud. (Siinkohal autor tahab anda endast parima, et viimane ohutegur ei realiseeruks.) Võimalikke ebameeldivaid sündmuseid võib olla veel mitmeid. Mõned neist realistlikumad, teised pigem teadusliku fiktsiooni valda kuuluvad.
 

August 2009

Viimase aasta jooksul on ajakirjanduses ilmunud suurel hulgal artikleid raskuste kohta ehitussektoris. Valdavalt on kirjutatud, kui halvasti kellelgi läheb või süüdistatakse finantsasutusi. Käesolev artikkel, vastupidiselt üldlevinud teemakäsitlustele, toob välja võimaliku retsepti kriisi võitmiseks.

August 2009

Tänases uudiskirjas tahaksin peatuda ühel järjekordsel tähtsal teemal seoses üleüldise majandussituatsiooniga, kus me kõik koos hetkel viibime.

Tasapisi hakkab jälle lähenema sügis ja ka aasta lõpp, kus tehakse kokkuvõtteid mööduva aasta jooksul saavutatud tulemuste ja täidetud eesmärkide kohta. Üsna levinud on see, et kokkuvõtte sisu piirdub üksnes majandustulemuste (käive, kasum) kokkuvõtte tegemisega. Mõnikord tehakse üldisem kokkuvõte ka aasta peamistest sündmustest ja probleemidest, kuid kas kõik vajalik saab sellega ikka tehtud?
 

Juuni 2009

Viimaste aastate jooksul on nii Euroopa kui ka kogu maailma puidu ja trükitoodete turgudel muutunud üha populaarsemaks FSC märgise kasutamine. Sellele on kaasa aidanud nii elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasv kui ka soov teistest millegi poolest eristuda.

Kuidas see puudutab Eesti firmasid?

Mai 2009

Üldine majanduse jahenemine ning turumahu vähenemine paneb ettevõtteid otsima uusi võimalusi. Üheks lahenduseks on kulude kärpimine ning võimalikult madala müügihinna abil käibe hoidmine. Paraku leidub alati kusagil konkurent, kes pakub veelgi odavamalt... Tuleb pakkuda midagi enamat, olla innovaatiline. Tuletame meelde, et 2009. a on Eestis nimetatud innovatsiooniaastaks. Kui palju aga inimesed innovatsioonist teavad?

Aprill 2009

Praeguses majandusolukorras ei ole kellelgi lihtne. Kõik püüavad toime tulla - isegi kui selleks tuleb vahel vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid. Kuid ei tohi unustada, et iga täna tehtud otsus mõjutab ettevõtte edukust tulevikus. Ükski langus ei ole igavene ja kui ettevõtte juht on arukas ning selleks valmistunud, siis tuleb ta igas olukorras toime ja on valmis oma energia suunama tuleviku võimalustesse.

Märts 2009

15. novembril 2008. a jõustus rahvusvahelise standardi ISO 9001 uus verisoon aastanumbriga 2008 ning  eestikeelne EVS-EN ISO 9001:2008 muutus huvilistele kättesaadavaks jaanuari algusest.

Sellega seoses võib ISO 9001:2000 standardi nõuete alusel sertifitseeritud organisatsioonidel tekkida mitmeid küsimusi, nagu näiteks:
- millised on muudatused?
- mida tuleb juhtimissüsteemis või dokumentides muuta?
- kui pikk on üleminekuaeg?
- kuidas viia juhtimissüsteem vastavusse standardi uuele versiooni nõuetega?

Veebruar 2009

Tänases uudiskirjas tahaksin peatuda ühel tähtsal teemal seoses üleüldise majandussituatsiooniga, kus me kõik koos hetkel viibime. Juba mõnda aega on kõikvõimalikes meediakanalites ning valitsuse pressikonverentsidel ja intervjuudes olnud jutuks see, mida peaksid ettevõtted tegema selleks, et tänases majandussituatsioonis ellu jääda ja kasvõi mõnigi töökoht säilitada.

Jaanuar 2009

Ilmselt kõik kvaliteedijuhtimise huvilised on teadlikud, et 15. novembril jõustas International Organization for Standardization uue versiooni ISO 9001-st. Eestikeelne versioon on läbinud edukalt arvamusküsitluse ning artikli kirjutamise hetkel kohe-kohe saadaval. Käesolev kirjutis püüab põgusalt selgitada olulisemaid rõhuasetustute muutuseid ning tuua välja standardi muudatuste mahtu.

Detsember 2008

Kiirete muutuste maailmas on edukad vaid need, kes suudavad olla paindlikud, kohanevad ja tulemuslikud. See eeldab kollektiivset õppimist, mille kaudu arenevad uued teadmised ja arusaamad, mis omakorda mõjutavad käitumist. Me peame jõudma selle punktini, kus kogu organisatsioon on võimeline õppima, et me käitume homme teisiti. Organisatsioon vajab toimivaid protsesse, mis koondavad individuaalse ja organisatsioonilise õppimise.

Detsember 2008

Viimaste kuude jooksul aset leidnud muutused maailmamajanduses sunnivad ettevõtteid ja organisatsioone mõtlema selle peale, kuidas kohaneda uute oludega nii rahvusvahelistel turgudel kui ka kodusel Eesti turul. Peamiste küsimustena tõusevad esile organisatsioonide toimimise efektiivsus ja kitsamalt põhitegevuse tootlikkus. Avaliku sektori ettevõtetes on aktuaalsed teemad aga ametite ühendamised ja kokkuhoiupoliitikad. Muudatuste sisseviimisel organisatsiooni tuleb ette näha tegevused ja ressursid muudatuste juhtimise tarvis, et saavutada soovitud tulemused (visioon, strateegilised eesmärgid) ja tulla muudatuste läbiviimise protsessist välja tugevamana kui eales varem.

Mai 2008

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus Eesti tootmisettevõtted saavad "ootamatult" teada, et nad ei tohi oma tooteid enam turustada. Kas tegemist on kellegi omavoliga või on sellel tõsi taga?

Aprill 2008

Majanduslangus muudab eelistusi ostuotsuste tegemisel. Kuna rahaliste vahendite saamine on suhteliselt raskem võrreldes õitseva majanduse olukorraga, siis on ootused ostetavale kaubale kõrgemad. Raskelt saavutatud vahendite eest soovitakse paremat kaupa. Selline trend sunnib tootjaid tootlikkuse kasvatamiselt pöörama rohkem tähelepanu ka kvaliteedi tagamisele.

Aprill 2008

Eesti "oma Nokia" otsingud jätkuvad...

Neil, kel parasjagu ei ole piisavalt palju riskikapitali ja/või puuduvad säravad ideed uute läbimurrete tarvis, tuleb keskenduda ellujäämisele ja konkurentsivõime tõstmisele. Üksnes majanduskasvule lootmine meid ilmselt mõnda aega ei aita. Mida siis teha?

Märts 2008

Tänapäeva kiire elutempo tõttu on inimesed hakanud  tihti väljas sööma ja valmistoite kaasa ostma. Restoranid, kohvikud ja kiirtoidukohad peavad tagama, et nende poolt pakutav toit oleks ohutu ja täisväärtuslik.  Toitlustusasutuste valik on väga lai ning nende tase erinev. Et hoida ennast toidumürgistustest, tuleks toitlustuskohti valida ning vältida kohti, kust võite saada toidunakkuse. Selleks on olemas mõned lihtsad parameetrid, mida iga klient saab jälgida.

Veebruar 2008

Järgnevas kirjutises on kavas arutleda teemadel:
1. Kas kvaliteeditagamine on raketiteadus?
2. Kas juhtimise kvaliteet asendab tehnilist kvaliteeti?
3. Kas kvaliteet on tagantjärgi tarkus?
4. Meil on ärilised eesmärgid, meil on kiire ja me peame olema efektiivsed. Kvaliteediga tegelemine ei võimalda meil kõike seda.
5. Mida siis ikkagi teha, et soovitud tulemusi saavutada?

Jaanuar 2008

Uus aasta on äsja alanud. Mida ootad Sina sellelt roti aastalt? Mida sooviksid alanud aastal saavutada, mida planeerid teha teisiti? Kas oled mõelnud, kuidas saaksid need kaksteist kuud muuta enda jaoks õnnelikuks ning meeldejäävaks?

Loogiliselt võttes muutume ju iga aastaga üha targemaks ning kogenumaks. See omakorda annab meile võimaluse olla oma tegemistes tulemuslikum, panustada enam väärtustesse millesse usume, muutudes üha rahulolevamaks ning õnnelikumaks.

Detsember 2007

Aasta lõpus on kohane teha kokkuvõtteid saavutatud tulemuste ja täidetud eesmärkide kohta. Traditsiooniline kokkuvõtete sisu piirdub majandustulemuse kokkuvõtte tegemisega. Mõnikord tehakse üldisem kokkuvõtte ka aasta peamistest sündmustest ja probleemidest. Hea on, kui sellega seonduvalt kavandatakse ka peamised piirjooned või raamistik järgmise 1-2 aasta tegemistele ning uuendatakse eesmärgid ja jälgitavad suhtarvud. Kas kõik vajalik saab sellega tehtud?

Milliseid mõtteid tekitavad teis terminid "juhtkonnapoolne ülevaatus" ja "strateegia ülevaatus" või "strateegia ajakohastamine"? Kas nende teemade vahel on teie jaoks ka mingisugune seos? Järgnevalt vaatame, kuidas neist teemadest mõnus ja tulemuslik tervik moodustada.

November 2007

Toiduainete puhul ei piisa vaid kvaliteedinõuete täitmisest. Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema ka tarbijale ohutu. Seetõttu kaasneb toiduainete tootmise-käsitlemisega suur vastutus. Ootamatutest sanktsioonidest saab hoiduda läbimõeldud toiduohutuse tagamise süsteemi väljaarendamisega.

Oktoober 2007

Eelmisel sügisel kirjutasin uudiskirjas, millest alustada tootmise efektiivsuse tõstmisel ja kuivõrd oluline on selle juures oma tegevuste (nii tootmises kui ettevõttes tervikuna) eesmärgistamine.

Täna tahaksin peatuda ühel teisel olulisel valdkonnal, mille abil on samuti minu arvates võimalik oma tegevuste tulemuslikkust parandada. Ja võib-olla olekski see just järgmine samm peale eesmärkide püstitamist tootmise efektiivsuse suurendamiseks.
Ka ei nõua need tegevused ilmselt väga suuri ressursikulusid ja investeeringuid võrreldes teiste valdkondadega nagu koolitus, tarnijate arendamine, igasugused analüüsid jne.

Ja see valdkond oleks nimelt "Puhtuse ja korra tagamine töökohal"

September 2007

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tegelikult kogunesid 10 organisatsiooni esindajad komitee moodustamiseks juba käesoleva aasta maikuu lõpus. Vahepeal on komitee ka koos käinud ja ette valmistanud lähiaastate tegevusplaani. Valmis on saanud esimeste eestikeelsete standardite versioonid. Kuid kuna vahepeal oli suvi ja paljud standardihuvilised olid puhkustel, siis on nüüd õige aeg komitee moodustamisest ja tegevustest põgus ülevaade anda.

September 2007

Eesti organisatsioonid on juba mitu aastat tegelenud aktiivselt erinevate juhtimissüsteemide standardite rakendamisega. On paras hetk vaadata üle, mis on lähiminevikus toimunud, milline on hetkeseis ning mida toob või võib tuua lähitulevik.

August 2007

Suvine periood on selleks korraks jällegi läbi saamas. Loodetavasti on kõik Uudiskirja lugejad saanud viimasel ajal ammutada puhkusest energiat ja mõnusaid elamusi ning pisut heitlikust suvest jääb siiski väikeste vihmasabinate asemel meelde päikesepaiste.

Nüüd on aga taas aeg suunata oma mõtted töistele tegemistele-toimetustele ning hakata seadma sihte tulevaste perioodide planeerimiseks. Mida aga seejuures silmas pidada?

Aprill 2007

Tootlikkust mõõdetakse (lihtsustatult) töö tulemuse ja selleks kulutatud ressursside hulga võrdlemise teel (tulem/ressursid). Tegelikult on sama loogikat võimalik rakendada ka bürootöö hindamisel. Näiteks võime mõõta aruannete koostamiseks kuluvat keskmist aega, arve või kirja käsitlemise keskmist aega vms. Kõiki neid näitajaid saab ka rahalistesse ühikutesse teisendada, mis enamasti aitab paremini mõista võimalikku säästu.

Sageli on bürootöö tootmisega võrreldes vähem automatiseeritud ja rohkem seotud ootamatustega, st vähem planeeritavam. See ei tohiks meid aga heidutada tegelemast tootlikkuse tõstmisega. Kui tootmises räägitakse enamasti rahalistest kulutustest (materjali jm kuludega seonduvalt), siis büroos võib sageli kuulda väidet: "Mul ei ole selleks aega!" Selline väide on paraku muutumas üha populaarsemaks.

Märts 2007

Vastlapäeval sisenesin nälja kustutamiseks lõuna ajal ühes ettevõttes olevasse puhvetisse. Esimese ideena torkas pähe end premeerida paari vastlakukliga, millel oleks naturaalsest vahukoorest müts peal ja sai hästi pehme. Esitasingi tellimuse vastlakuklitele. Puhvetitöötaja, muidu mahe ja armas naisterahvas, kostitas mind sellise pilguga, millega saaks teha "revolutsiooni mäetööstuses kivimite purustamisel"! Järgnes puhvetidaami selline monoloog, mille tulemusena kadus isu nii kuklite kui ka üldse lõunasöögi järele. Monoloog sisaldas vaid lühirepliike (küll tsensuursete sõnadega), kuid isu vähendasid nad siiski. Minul kliendina jäi kaks võimalust - kas laskuda temaga samale tasandile ja pilduda vastuseks mürgiseid repliike (kuid kuna läheduses polnud muud söögikohta, oleksin ma niikuinii seal söönud, ning vihane inimene võib minu toiduga mine-tea-mida-veel-teha) või võltshäbeliku naeratusega ja tagasihoidlikult siiski oma tellimus esitada.

Veebruar 2007

Hiljuti kohtusin ühe mööblitootmise ettevõtte juhiga. Tema juhitav ettevõte on tegutsenud kümmekond aastat ja põhineb eesti kapitalil. Tootmismahud hetkel on suured, kuid tooted nõuavad üha keerulisemaid lahendusi ja suuremaid tööjõukulusid.

Mis on muutunud viimaste aastatega ja mis saab edasi?
Ettevõtte juhi arvamusel on vähenenud "õnneotsijate" arv ehk kliendid, kes tulevad ettevõttesse ja "panevad lauale" suuri ja väga suuri tellimusi. Lisaks lõpututele hinnakalkuleerimistele oli loomulikult selliste tellimuste puhul ka tellijal oma üllatus varuks - nimelt toodete väga madal hind. Soovitav hind võrdus tihtipeale materjalide omahinnaga. Sellised kliendid on enamjaolt turult kadunud.

Detsember 2006

Ettevõte kaasab toodete arendus- ja tootmisprotsessi oma tarnijad, aidates mõista, milleks nende poolt tarnitud materjali või komponenti kasutatakse ning milline on nende toote lõppkasutuse otstarve.

Igapäevane tegevus tootmisega või teenuse pakkumisega seotud ettevõttes sisaldab ühe olulise osana koostööd tarnijatega ja/või allhankijatega. Nende koostööst sõltub suuresti see, kas ettevõte suudab täita oma klientide nõudmisi või nendega kokku lepitud tingimusi toote/teenuse kvaliteedile.

Lähtudes oma varasematest kogemustest teeninduses, kaubanduses ja tootmises, võin suure tõenäosusega väita, et tavaolukorras piirduvad ettevõtte suhted tarnijatega ostmisega. Tarnijad varustatakse tellimuse esitamisel tootmisspetsifikatsioonide ja/või teostusjoonistega. Vastuvõtu käigus kontrollitakse saabuvate kaupade kvaliteeti ning vajadusel rakendatakse tarnijate/allhankijate toodetele kvaliteedikontrolli tootja juures. Kehtivate tarnelepingute lõppedes toimuvad uue perioodi tarnete osas hinnaläbirääkimised. Suhted on olemas, kuid enamasti käib kauplemine ja võimaluste otsimine oma kulude vähendamiseks.

Oktoober 2006

Arendan pisut edasi eelmises uudiskirjas kajastatud teemat tootmise efektiivsuse tõstmise vajalikkusest. Arutleksin natuke selle üle, millest tasub alustada.

Artiklis kirjutati "Iga ettevõte peab sisemiselt tegema valiku, milliste valdkondade arendamisega alustada. Valiku tegemisel tuleks lähtuda kasumlikkusest - millise valdkonnaga tegelemine annab kõige kiiremad tulemused".

September 2006

Ühel päeval, kui ootasin järjekorras seistes selle kiiret kulgemist, juhtusin juhuslikult kuulma kahe samas järjekorras seisja vestlust. Mulle tundus, et nad olid omavahel vanad tuttavad, aga polnud kaua kokku trehvanud. Kuulsin lauset, mis justkui sundis mind vestlust pealt kuulama.
"No üldiselt teen tööd siis, kui midagi muud veel lõbusamat teha pole!" kiitles korrektse välimusega selgelt enesega rahulolev härrasmees. "Olen puhanud terve suve ja nüüd juba käed sügelevad midagi tegema. Töötan esmaspäevast neljapäevani, reede oleme vabastanud pikema nädalavahetuse tarbeks. Palka makstakse piisavalt - no nii, et enne palgapäeva rahamuresid pole," tundus ta olevat täies sõiduvees.

September 2006

Eesti ettevõtete tootmisefektiivsuse madal tase on muutunud praeguseks väga aktuaalseks teemaks.

Tõepoolest, Eesti tööstuse senised "eelised" (kohaliku tooraine olemasolu, sihtturgude lähedus, väikesed tööjõukulud, tootjate paindlikkus, toodete ja teenuste kombineerimine, alaliitude toetused) hakkavad vähenema, võrreldes varasemate aastatega. See aga kahandab ettevõtete konkurentsivõimet. Konkurentsivõime säilitamisel on suurteks probleemideks tootlikkuse aeglane kasv ja kõrgekvaliteedilise ning hea mainega toodangu vähene osakaal.

August 2006

Julged alpinistid

Hiljuti rääkis mulle ühe kemikaalidega tegeleva ettevõtte juhtkonna liige järgmise loo. Värskelt katseaja edukalt lõpetanud töötaja, kes läbis kemikaalide (sh hapete) käitlemise vastava juhendamise, eksis rängalt tööohutusalaste nõuete vastu. Nimelt oli töötaja haaranud mitmekümneliitrise hapet täis kanistri sülle ja kandmata kohustuslikku nahkpõlle, valanud happe otse reaktorisse. Küsimuse peale, miks töötaja nii käitus, eirates kõiki võimalikke ohutusnõudeid, oli vastus lühike: "Nii on mugavam."

August 2006

Pean tunnistama, et on peaaegu viimane aeg väike paus pidada ning päikest ja värskust endasse laadida. Samuti vajab vaim puhkust ja kosutust - on ju Sinulgi viimased kuud väga pingelised olnud.

Juuni 2006

Me puutume kokku ülesannetega ja kohustustega, mis tekivad tööülesannetest või meie isiklikest kohustustest lähtuvalt. Üldjuhul me teame, mida peame tegema, kuid kõige raskem on tegevuste ellu viimine ning lõpuni ära tegemine. Üldiselt võib ülesanded ja kohustused oma iseloomult jagada kaheks. Esiteks meeldivad tegevused, mille tegemine ei valmista suuremat muret ja mis tehakse tavaliselt esmajärjekorras ja ilma suuremate probleemideta. Tulemuseks on, et meeldivad tegevused saavad tehtud sageli varem, kui on nende tegelik tähtaeg - sa naudid nende tegemise protsessi. Kuid elu ei koosne ainult meeldivatest tegevustest, on ka ebameeldivaid tegevusi, mis jäävad ja saavad tavaliselt viimase võimaliku piirini edasilükatud. Millised võivad olla erinevate asjade puhul ebameeldivuste tekitajateks?

Mai 2006

Alates aprillist 2005 võttis Lloyd's Register Quality Assurance Ltd. (LRQA) kasutusele uued auditi leidude kategooriad, mis asendavad varem kasutuses olnuid (N - nonconformity (mittevastavus), I - improvement note (parendusmärkus) ja O - observation (vaatlustulemus)). Praeguseks on eelpool nimetatud leidude kategooriad asendatud järmiste terminitega: Nonconformity on asendatud "suure mittevastavusega",  Improvement note - "väikese mittevastavusega" ning Observation'it asendavad nüüdsest "vajab korrigeerimist" ja "parendusettepanek". 

Alljärgnevalt on toodud lühikokkuvõte kasutuses olevate leidude kategooriate tähendusest.

Mai 2006

Ilmad on mõnda aega üsna ilusad olnud, sooja päeval kohati isegi 20 kraadi ümber. Ilmselt on juba paljudel mõtted tiirlemas suvise puhkusehooaja ümber. Mõnel on puhkus juba alanudki.

Seetõttu tahan täna peatuda ühel väga olulisel teemal, nimelt töötajate asendamine nende töölt eemaloleku ajal (olgu see siis tingitud puhkusest, haigusest vm).

Aprill 2006

"Kuidas läks?" küsisin sõbralt, kes oli just tulnud tähtsalt korvpallimängult. "Võitsime, lõpuks ometi!" kuulsin ta häälest uhkuse, rahulolu, kuid samas ilmsest pingutusest tingitud väsimuse noote. 

Kuna tavaliselt olime analüüsinud kaotusi suure innuga ja leidnud ka põhjused, miks eesmärki ei saavutatud, olin eriliselt huvitatud, mis nüüd siis kordamineku tõi.
"Oo, super! Kuidas see teil õnnestus?" üritasin teda tunnustada ja ka oma uudishimu rahuldada.

Selgus, et nad olid teinud erilist eeltööd mängu võitmiseks.

Märts 2006

Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamist ette võtvate firmade juhid on nii mõnigi kord arvamusel, et süsteemi loomisega kaovad kõik siiani eksisteerinud probleemid. Praktika näitab aga natuke teist pilti.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi põhiline eesmärk on tagada toodete või teenuste stabiilne kvaliteet. Selleks tuleb analüüsida protsesse, leida üles kvaliteediriskid ja töötada välja kvaliteediriske haldavad meetmed. Kokkuvõttes tehakse kõik, et tagada toote või teenuse stabiilse kvaliteeditaseme abil klientide rahulolu. Kui efektiivselt see tulemus aga saavutatakse, on organisatsiooniti väga erinev. Sagedasti seda isegi ei mõõdeta.

Jaanuar 2006

Iga inimese üheks suuremaks katsumuseks on talle eluks antud aja võimalikult hea kasutamine. Üldiselt ei ole sihitu ja väärtustamata ajakasutus - ajaraiskamine - aktsepteeritud. Järgnevalt soovin edastada teile mõned seminari "Efektiivne ajakasutus" ettevalmistamisel tekkinud mõtted, millest juhindumine võimaldab oma aega paremini kasutada ja laiemalt - elukvaliteeti parandada.

Jaanuar 2006

Iga aastaga muutuvad elutempo ja erinevate valdkondade areng üha kiiremaks. Igalt organisatsioonilt oodatakse järjest suuremat paindlikkust ja kiirust nii turu vajaduste aimamiseks kui ka nendele vastavate lahenduste (toodete-teenuste) väljapakkumiseks. Selline olukord eeldab loomulikult avatud hoiakut ja loovat mõtlemist.

Detsember 2005

Tänases nõuandes tahaksin rääkida natuke põhjalikumalt ühest järjekordsest võimalusest oma sisemise töökorralduse süstematiseerimisel. Ja seda mitte kogu ettevõtte ulatuses, vaid tootmisprotsessiga seonduvalt. Mõnede tooteliikide puhul on see muudetud lausa kohustuseks. Ja selliste toodete nimekiri järjest pikeneb.

November 2005

Mu tuttav töötab ühes Eesti ettevõttes, millel läheb hästi. Või õigemini, millel läks hästi kuni töötajad hakkasid ettevõttest lahkuma. Uueks töökohaks valiti naaberriik, kus makstakse väidetavalt 2-3 korda rohkem palka. Selline käitumine kutsus esile tema kui juhi nördimuse Euroopa Liidu, valitsuse ja ebalojaalsete töötajate suhtes.

Oktoober 2005

Kohtudes erinevate ettevõtete spetsialistidega tõstatub kvaliteediteemadest rääkides sageli pideva parendamise tagamise probleem. Uurides selle olemust tekitab ebaselgust nii parendamist vajavate probleemide parendusallikate kui ka parendust vajava taseme määratlemine.

Oktoober 2005

Juhtub ju aega-ajalt ikka, et klient ei ole pakutava toote/teenusega rahul. Kahtlemata on sel puhul esimeseks prioriteediks tekkinud probleemi lahendamine. Samas on ilmselge, et paljud organisatsioonid ei ole enda jaoks lahti mõtestanud, kui väärtuslikku infot reklamatsioonid ja kaebused endas sisaldavad ning kuidas neid süsteemselt käsitledes ja analüüsides endale tulevikus kasu lõigata.

Seda temaatikat käsitleb hiljuti ka eesti keeles ilmunud standard ISO 10002, mille rakendamise võimalustest oma lugejaile ülevaate anname. ISO 10002 standardist lähtuva kliendikaebuste käsitlemise süsteemi väljaarendamine võimaldab täiendada ettevõtte juhtimissüsteemi ühe olulise osaga, lisades sellele hästitoimiva klientide tagasiside kogumise ja analüüsimise vahendi.

September 2005

Olles konsultandina strateegiliste plaanide väljaarendamise juures, näen ettevõtete vajadust oma strateegilisi positsioone perioodiliselt analüüsida ja uuendada. Strateegilises juhtimises on regulaarne strateegiaülevaatus üks peamisi tööriistu ettevõtte edukuse ja jätkusuutliku arengu tagamisel.

Suvel, möödudes raamaturiiulist, jäi mulle silma Constantinos C. Markidese raamat "Õiged valikud". Markides oli 2000. aasta Pärnu Turundus­konverentsi raamatu autor. Teos räägib huvitava vaatenurga alt ettevõtte strateegilisest uuendamisest ja sellega seotud muudatuste juhtimise vajadusest. Markides annab selles head nõu ja julgustab ettevõtteid strateegiliselt uuenema ning oma olemasolevaid positsioone perioodiliselt üle vaatama. Alljärgneva jutu koostamisel olen toetunud raamatust saadud mõtetele.

August 2005

Juhtimissüsteemi tõhususe kohta informatsiooni saamiseks on mitmeid võimalusi, üks enamlevinutest on siseaudit. Selle läbiviimist nõutakse muuhulgas ju ka kõigi juhtimissüsteemidele nõudeid esitavate standarditega (ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001). Ehkki auditi läbiviimise protsess iseenesest teab mis keeruline ei ole, on siiski juhtkonda (auditi klienti) täielikult rahuldavat tulemust suhteliselt raske saavutada. Sageli on auditid formaalsed ja parimal juhul tuuakse välja mittevastavused dokumentides esitatud nõuete ja tegeliku olukorra (tegevuse) vahel. See on tõenäoliselt ka üks põhjustest, miks kõik ettevõtted ei ole rahul oma juhtimissüsteemiga - auditid ei too välja tõelisi kitsaskohti, ei tee ettepanekuid mingi valdkonnaga tõsisemalt tegelema hakata.

Juuli 2005

Juhtimissüsteemide ISO9001, ISO14001 ja ISO18001 sertifitseerimise statistikat vaadates võib väita, et need on populaarsed ettevõtjate hulgas. Millest selline populaarsus?

Mai 2005

Tänases nõuandes tahaksin rääkida ühest koostöövormist, mida TJO Konsultatsioonid on oma klientidele tegelikult pakkunud juba alates aastast 2002, nimelt meie hooldusteenusest.

Loomulikult on mitmeid firmasid, kes on seda teenust juba aastaid kasutanud. Kuid ilmselt on lugejate hulgas ka palju neid, kes ei ole sellisest võimalusest midagi kuulnud või ei ole selle peale pikemalt mõelnud. Järgnev kirjutis ongi mõeldud selleks, et anda Teile natuke rohkem informatsiooni ja ka kasutajate poolset tagasisidet.

Aprill 2005

Viimasel paaril aastal on paljud ettevõtjad oma kogemusi jagades kurtnud, et muidu oleksid nende töötajad edukad müüjad ja ka head teenindajad, kuid motivatsiooniga on probleeme. Ainsa motivaatorina tunnistatakse raha, kuid töötajaid ei ole lõpmatuseni võimalik üle maksta. Motivatsiooni puudumine aga võib olla probleemiks ükskõik millise juhtimissüsteemi edukal juurutamisel.

Sedalaadi võimaluse paremaks lahendamiseks toon Teile kaks näidet - Eestist ja Ameerika Ühendriikidest.

Veebruar 2005

Alustuseks tahaksin jagada Teiega lugu, mille rääkis mulle üks tuttav.

Olles vastu võtnud osakonnajuhi töökoha, arvas ta, et on saanud hea elu peale.See oli väga meeldiv, huvitav ja kogemusterikas aeg. Töösse sisseelamine kulges hõlpsalt. Ta leidis kohe endale paar rutiinset tegevust, millega võis olla kasulik ja näidata, et tal on tähtsaid ülesandeid. Tema allkirjadega väljastatud paberid tõstsid eneseteadlikkust ja vastutustunnet.

Detsember 2004

2004. aasta suvel osales Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Ekspordiplaani programmis männipuidust mööbli tootja ning eksportija AS Eerung. Täna uurime Eerungi juhatajalt Vahur Võsalt (pildil), kuidas ta hindab pool aastat tagasi läbi viidud koostööprojekti ning milline on olnud ettevõtte kasu strateegilise ekspordiplaani koostamise protsessist.

November 2004

Klientide arvamus mõjutab suuresti nende otsust edasise koostöö osas. Oluline on mõista fakti, et klientide arvamus levib omasoodu ka potentsiaalsete klientide hulgas. Seda eriti aktiivselt rahulolematuse korral.

Järgnevas artiklis on antud põgus ülevaade erinevatest tööriistadest, mida klientide tagasiside saamisel kasutatakse. Igaühel on võimalus analüüsida, kas tema organisatsioon tunneb klientide tagasiside vastu piisavalt huvi? Kui läbimõeldult ja põhjalikult kasutatakse unikaalset võimalust oma konkurentsivõime tõstmiseks? Loodetavasti tekib lugemisest kasulikke mõtteid.

Oktoober 2004

Ettevõtjatel on mitmeid ideid, kuidas oma organisatsiooni konkurentsivõimet suurendada. Olgu plaanis innovaatiliste tehnoloogiate ja toodete arendamine, organisatsiooni kitsaskohtade lahendamine konsultatsiooni või koolitusprojekti käigus või tegevuse laiendamine uutel turgudel. Sageli jääb hüva mõtte realiseerimine enamjaolt vajalike finantsvahendite puudumise taha.

September 2004

27. augustil Kuressaares toimunud ettevõtjate infopäeval andis AS Tesman juhatuse esimees Lembit Soe ülevaate kvaliteedijuhtimissüsteemi väljaarendamisprotsessist oma ettevõttes.

Paljudes Eesti firmades on traditsiooniks kujunenud suvepäevade pidamine. Suviste puhkuste lähenemise puhul räägime ühest huvitavast ettevõttest ja ettevõtmisest – Raplas maailma tipptasemel matkatelke tootvast Hilleberg Eesti OÜst.
Loe veel

Juuni 2004

Teame kõik tõsiasja, et juhtimissüsteemidele nõudeid sätestavad ISO standardid on koostatud suhteliselt üldsõnalise sisuga. See jätab seonduvatele huvigruppidele paraku erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Sellega seonduvalt kutsus TJO Konsultatsioonid kokku ümarlaua nõupidamise, kus osalesid kolme sertifitseerimisfirma (Bureau Veritas Eesti, Lloyd's Register EMEA Eesti filiaali ja Metrosert) esindajad. Kokkusaamise eesmärgiks oli ühtlustada nii ISO 14001 kui ka ISO 9001:2000 standardite nõuete tõlgendamist sertifitseerijate ja konsultantide hulgas.

Järgnevalt on esitatud lühike ülevaade käsitletud teemadest:

Juuni 2004

Paljude Eesti väike- või keskmise suurusega ettevõtete tegevus oma strateegilise arenguga seonduvate sammude läbimõtlemisel, sealhulgas eksporditegevuse kavandamisel on tihti suhteliselt juhusliku iseloomuga.

Tööohutuse ja tervisekaitse tegevused ettevõttes on küllaltki detailselt ära reglementeeritud EV seadusandluse ja regulatiivsete aktidega. Need on kohustuslikud täitmiseks ning ettevõtted on tööinspektsiooni poolse pideva teravdatud kontrolli all. Usun, et ükski ettevõte ei unista olla nimetatud kontrollorgani reidi objektiks olemata kindel töötervishoiu ja tööohutuse (edaspidi TT&TO) tegevuste süstemaatilisest täidetusest. Mida teha, et öösel rahulikult magada saaks ja ka päeval ei peaks muretsema, et mõni töötervishoidu või ohutust puudutav tegevus on kahe silma vahele jäänud?
Loe veel

Olles kohe-kohe avamas ust oma kauba ekspordiks Euroopa Liidu liikmesriikide siseturule, tuleb oma toodangu ekspordil arvesse võtta teatud lisanõudeid, mis on kirjeldatud erinevates direktiivides. Vastavad Euroopa Liidu siseturgu kujundavad direktiivid e. ühtsed nõuded määratlevad nõuded tööstustoodetele, mille tõttu ei pea enam iga üksiku riigi toodet eraldi kontrollima ning tunnustama. Direktiivid võib jagada laias laastus kaheks – nn Uue lähenemisviisi direktiivid ja Vana lähenemisviisi direktiivid.
Loe veel

Oma konkurentsivõime tagamiseks peab iga organisatsioon jälgima tegevuskeskkonnas ja organisatsioonis toimuvaid protsesse. Lihtne moodus hinnata ettevõtte taseme ja tulemuslikkuse hindamiseks on majandusnäitajate dünaamika analüüsimine konkurentidega võrreldes. Ettevõtte arenedes leitakse sageli, et pelgalt käibe, kasumi ning tootmis- ja teeninduskorralduses kasutatavate lihtsamate näitajate lahkamisest jääb väheseks. Ettevõtte käekäiku mõjutavate strateegiliste otsuste langetamiseks on vaja põhjalikumat analüüsi.

Organisatsioonid vajavad oma töökorralduse ja tulemuslikkuse analüüsimiseks süsteemi, mis aitaks hinnata ettevõtet tervikuna. Tulevase edu tagamiseks soovitakse sageli analüüsida, millised tingimused aitasid seni meie tulemuste saavutamisele kaasa.

Võimaluse organisatsiooni hindamiseks ja parendusideede leidmiseks annavad Euroopas ning mujal maailmas levinud juhtimiskvaliteedi auhindade või organisatsioonilise täiuslikkuse (organizational excellence) mudelid. Neid saab iseloomustada kui terviklikku organisatsiooni kirjeldavat hindamisvahendit, mis esitab küsimusi organisatsiooni toimimise kõikvõimalike tahkude kohta (eestvedamisest põhiliste strateegiliste näitajateni).

Mudeli põhjal on võimalik organisatsioonide juhtimise taset ka punktidega mõõta. Näiteks Eesti ja Euroopa mudeli (all)kriteeriumide kohaselt on täiusliku organisatsiooni korral võimalik saada kokku maksimaalselt 1000 punkti. Kuivõrd ei ole olemas täiuslikku ettevõtet, siis ulatuvad ka Euroopa parimate organisatsioonide punktiskoorid vaid vahemikku 700-800 punkti. Sisuliselt annab see kõikidele ettevõtetele võimaluse pidevaks arenguks. Kuna hindamise süsteem on suhteliselt täpselt määratletud, siis soovi korral saab võrrelda enda tulemusi ka teiste organisatsioonidega.

Laias mõttes võib enesehindamise all silmas pidada enda käitumise mistahes vormis analüüsimist, eesmärgiga leida Teid selle parendamiseks. Suurem osa enesehindamise tehnikatest on siiski seotud juhtimiskvaliteedi-, organisatsioonilise täiuslikkuse vms mudelitega hindamiskriteeriumide sisu ja/või hindamissüsteemi osas. Euroopa Kvaliteedi Sihtasutuse (EFQM) definitsioon (mis on üks levinumaid) ütleb, et enesehindamine on organisatsiooni tegevuse laiaulatuslik, süstemaatiline ja regulaarne ülevaatamine vastavalt organisatsiooni täiustamise mudelile.

Kolm kõige tuntumat kvaliteediauhinna mudelit maailmas on Demingi kvaliteediauhinna mudel Jaapanis, Malcolm Baldrige`i kvaliteediauhinna mudel USA-s ja EFQM-i Organisatsioonilise Täiuslikkuse mudel Euroopas. Need mudelid on sageli olnud aluseks rahvuslikele kvaliteediauhindade mudelitele. Nii on Euroopas levinuim EFQM-i 9-kriteeriumiline raamistik, mida (tihti mõningate muudatustega) kasutatakse suuremas osas Euroopa riikides, sh Eestis. Eesti Juhtimiskvaliteedi mudel põhineb Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks loodud raamistikul, kus 9-peakriteeriumit jagunevad omakorda 22-ks allkriteeriumiks.

Allikas: Eesti Juhtimiskvaliteedi auhind

Eesti Juhtimiskvaliteedi auhinda antud välja alates 2001.aastast ja mitmed Eesti ettevõtted kasutavad auhinna mudelit enesehindamise läbiviimiseks. Enesehindamine on auhinnale kandideerimise üks etapp, kuid maailmas levinud praktika on selline, et enesehindamist sooritatakse rohkem organisatsiooni arendamiseks kui auhinnale kandideerimiseks (viimane on täiendav võimalus saada hinnang välistelt osapooltelt ja võrrelda ennast teiste ettevõtetega siis kui teatud enesehindamise kogemus on olemas).

Auhinnale kandideerimine on põhjalik protsess, mis nõuab pühendumist nii ettevõtte juhtidelt kui töötajatelt. Kuid enesehindamisega alguse tegemiseks on mitmeid lihtsamaid ja kiiremaid võimalusi. Nagu paljude asjadega, on ka enesehindamisega nii, et mida rohkem ettevõtmisse panustatakse, seda suurem on saadav kasu. Kuid enesehindamise eesmärgid ei pea alati väga ambitsioonikad olema. Sõltuvalt ettevõtte vajadusest võib enesehindamise projekt olla üsna erinevalt korraldatud. Samuti võib selleks kasutada nii lihtsamaid kui ka keerukamaid enesehindamise tehnikaid. Skooride andmine ei ole sugugi kõige tähtsam enesehindamise osa. Olulisem on see, et ettevõte määratleks oma tugevad ja nõrgad küljed (viimaseid kutsutakse ka parendamisvaldkondadeks).

Enesehindamise meeskonda kaasatavate inimeste arv sõltub taas eesmärgist. Kui tahetakse arendada meeskonnatööd, vahetada informatsiooni erinevate tasandite töötajate vahel ja osalejaid motiveerida, siis kaasatakse arvukalt inimesi erinevatelt juhtimistasanditelt ja valdkondadest. Loomulikult peab siis ka rohkem aega ja kannatust varuma. Kui tahetakse olulisemate parendusvaldkondade ja uute arendusideede leidmiseks protsess kiirelt läbi teha, siis saab väiksema ja ühtlasema tasemega meeskonnaga hakkama. Ettevõtte otsustada on ka enesehindamise ulatus – kas projekt viiakse läbi ühes organisatsiooni osas või vaadeldakse tervet organisatsiooni. Valikuid enesehindamise vormi ja sisu osas on sõltuvalt ettevõtte vajadusest ja võimalustest teisigi. Kokkuvõtteks, enesehindamine on mitmetahuline juhtimistehnika, millel on palju kasulikke tulemusi.

Enesehindamine on:

• hindamine faktide, mitte subjektiivse arvamuse põhjal,
• vahend aja jooksul saavutatud edusammude mõõtmiseks,
• põhjalik ja struktureeritud lähtealus parendustegevuseks ettevõttes,
• instrument selgepiirilise ettevõtte arendamise raamistiku kindlaksmääramiseks ning konsensuse leidmiseks vajalike meetmete osas,
• vahend erinevate initsiatiivide põimimiseks ettevõtte igapäevaellu ja uue hoo andmiseks tippsaavutuste poole pürgimisel,
• vahend töötajate motivatsiooni suurendamiseks,
• meetod, mida saab rakendada kõikidel ettevõtte tasanditel,
• võimalus edukate praktikate levitamiseks ja kogemusevahetuseks ettevõtte erinevate osade vahel,
• vahend ettevõttesiseseks ja -väliseks võrdlevaks hindamiseks.

TJO järgmistes nõuannetes on kavas tutvustada Teile lähemalt praktikas häid tulemusi andvaid enesehindamise tehnikaid. See aitab meie lugejatel leida endale sobivaima lahenduse. Enesehindamistehnikate tutvustused leiate siit.

TJO Konsultatsioonid

Veebruar 2004

Lugege ka teisi TJO Konsultatsioonide nõuandeid

Strateegiline planeerimine on hetkel aktuaalne teema, sellest kirjutatakse artikleid, väljastatakse raamatuid, räägitakse konverentsidel ja nii edasi. Kuid kui palju tegelikult ja ka praktiliselt strateegilist planeerimist Eestis teostatakse?
Loe veel

Jaanuar 2004

Uue aasta saabumisega sai valdaval osal ettevõtetest ümber ka majandusaasta. Jaanuar ja veebruar on kuud, kus tehakse kokkuvõtteid saavutatud tulemustest, seatakse sihte järgnevaks perioodiks ja hinnatakse edusamme teel pikemaajaliste eesmärkide poole. Kuidas efektiivselt korraldada strateegilise plaani väljatöötamine või ülevaatus on firma tegevuse eesmärgistamisel kriitiline edutegur.

Oktoober 2003

Tänapäeval on muutumas üha suuremaks trendiks spetsialiseerumine kitsastele valdkondadele ja vajalike teenuste sisseostmine. Tuleb siiski arvestada, et hoolimata võimalusest osta sisse professionaalsel tasemel teenuseid, on organisatsiooni juhtkonna rolliks tervikliku süsteemi läbimõtlemine ja väljaarendamine.

Juhtimissüsteemi seisukohalt seonduvad töötajate arendamisega kolm valdkonda:

• suutlikkuse arendamine;
• pädevuse arendamine;
• pühendumise arendamine.

November 2003

Suuremahuliste ettevõttesiseste arendusprojektide käivitamisel seisab juhtkond tavaliselt silmitsi järgmiste küsimustega: Kas suudame projekti läbi viia ettevõttesiseste jõududega? Ehk oleks mõistlik palgata hoopis uus töötaja? Millise panuse meie sisemisse arengusse võiks anda konsultatsioonifirma?

Oktoober 2003

2000. a. 15. detsembril kiideti üle kogu maailma heaks kvaliteedijuhtimissüsteemidele nõudeid kehtestav uus standard ISO 9001: 2000. Samast päevast alates hakkas kehtima kolmeaastane üleminekuperiood uuele standardile.

15. detsembriks 2003 peavad kõik sertifitseeritud kvaliteedi(juhtimis)süsteemiga organisatsioonid viima oma töökorralduse vastavusse uue standardi nõuetega. Seetõttu ei ole alates 16. detsembrist enam võimalik omada kehtivat ISO 9002 või ISO 9003 sertifikaati, sest uus standard hõlmab nii 9001, 9002 kui ka 9003 nõudeid. Sertifikaatidega hõlmatavate valdkondade erinevus tuleb edaspidi välja vaid käsitlusala kirjeldusest.

September 2003

Sõltumata sellest, kas on tegemist juhtimissüsteemide standarditest tuleneva määratlusega või mitte, on juhtkonna liikmete tegevusele püstitatud teatavad eeldused. Nimelt peavad tippjuhtkonna liikmed üheskoos otsustama, mis suunas organisatsioon peaks arenema ja selle realiseerumise eest head seisma. Selleks peab juhtkond püstitama vajalikud eesmärgid, hoolitsema, et alluvatel oleksid olemas vajalikud vahendid nende eesmärkide täitmiseks, ja jälgima, et need eesmärgid ka saavutataks. Loomulikult peab juhtkond reageerima olulistele muudatustele ümbritsevas keskkonnas ja ka sellele, kui kavandatud tulemused on jäänud saavutamata.

Mida kujutab endast mõiste juhtkond? Paljudes organisatsioonides tekitab see mõiste segadust. Asju nimetatakse erinevate nimedega - juhatus, direktsioon, juhtgrupp, (tipp)juhtkond, laiendatud juhtkond jms.

August 2003

Tänavuse suve kuumad nädalad on andnud hea võimaluse värskes õhus puhata ja mõtted tööprobleemidelt muudele teemadele viia. Nagu igal aastal, nii on ka seekord oluline meeskond pärast puhkustelainet taas efektiivselt töölainele häälestada. Oluline on teha seda läbimõeldult, sest vastasel korral võib esimese nädala lõpuks tekkida tunne nagu ei oleks puhkust olnudki.

Järgnevalt on esitatud mõned mõtted, mis võiksid aidata tööleasujatel lihtsamalt igapäevast töörütmi saavutada: