TJO Konsultatsioonid

Väike-Paala 1, 11415 Tallinn
Tel 665 9525
Faks 665 9521
info[at]tjo dot ee

Otsi:
EST ENG RUS

Login
Kasutajanimi:
Parool:
Unustasid parooli?
Registreeru

  Kasulik info

Erinevad toetused

Intervjuud

Nõuanded

   1-minuti õppetund: Mida on tootmisettevõttel õppida Vormel-1-st?
   1 minuti õppetund: Me ei tohi seda klienti kaotada
   1 minuti õppetund: Viska minema see pastakas...
   Operatiivne või strateegiline plaan
   ISO 9001:2015 toob uuendusi – III osa
   ISO 9001:2015 toob uuendusi – II osa
   Kas ruumipuudus tootmises on põhjus või tagajärg?
   Kas esimene „lean-vasikas“ peab ikka aia taha minema?
   Möödalaskmistest Lean põhimõtete ja tehnikate rakendamisel
   Partiitootmine vs ühe toote voog (one piece flow)
   Kiire tootevahetus SMED tehnikaga
   Lean-tehnikate rakendamise tase tootmisettevõtetes
   Juurpõhjuste analüüsi tööriistad ja 8D raport
   LEAN Manufacturing erinevate variatsioonidega
   Tark ei torma põhimõte tootmisettevõttes
   ISO 9001:2015 toob uuendusi – I osa
   ISO 9001 – kas ainult sertifikaadi pärast?
   Dokumendihalduse lahenduste uuring

Korduma kippuvad küsimused

Kasulikud tööriistad

Kasulikku lugemist

Standarditest

ISO 9001 käsiraamat

Artiklid

Enne 2002. a ilmunud artiklid



Firmast

Konsultatsioon

Koolitus

Kasulik info

Uudised

"Meil on kõik hästi" versus "alati saab paremini"


Oktoober 2005

Kohtudes erinevate ettevõtete spetsialistidega tõstatub kvaliteediteemadest rääkides sageli pideva parendamise tagamise probleem. Uurides selle olemust tekitab ebaselgust nii parendamist vajavate probleemide parendusallikate kui ka parendust vajava taseme määratlemine.



ISO 9001:2000 sõnab järgnevat:
Organisatsioon peab pidevalt parendama kvaliteedijuhtimissüsteemi mõjusust, kasutades selleks kvaliteedipoliitikat, kvaliteedieesmärke, auditite tulemusi, andmete analüüsi, korrigeerivaid ja ennetavaid tegevusi ning juhtkonnapoolseid ülevaatusi.

Nagu näha standardi sõnastusest, ei ole siin mingeid karme ja konkreetseid nõudeid. Ettevõte peab ise määratlema parendamise meetodid ning olulisuse taseme, millest alates peaks probleemiga tegelema hakkama. Parendamise meetoditest tuleks soovitavalt kasutada neid, mis ettevõttes juba töötavad, mitte aga "üks ühele" üle võtta naaberfirmas kasutatavat. Igas töötavas ning arenevas ettevõttes on toimivad parendamise protsessid, mida aga ei osata sageli seostada standardi nõudega.

Parendamisprotsessi toimima hakkamiseks tuleks esmalt kindlaks määrata allikad, kust me saame infot parendamisvajaduse kohta. Tooks siinkohal välja mõningad näited nagu sise- ja välisauditite tulemused, toote või teenusega seotud näitajate muutused ja mittevastavused k.a kliendireklamatsioonid, tarnijate hindamise tulemused, töökeskkonnaseire tulemused, eesmärkide saavutamise ülevaatused, ettepanekud.

Nimetatud allikatest lähtuval andmete analüüsil selgub parendusvajaduse olemasolu või puudumine. Iga pisima probleemiga kindlasti tegelda ei jõua, seega peavad käsitlemisele võetavad probleemid olema piisavalt aktuaalsed. Aktuaalsuse taseme määramine võib toimuda küll suhteliselt subjektiivselt, kuid soovitav on püüda määratleda kindlaks kasvõi ülimalt lihtsad kriteeriumid, nagu näiteks probleemi korduvus, kulukus (raha ja/või muud ressursid), halvenev või langev trend, mõju kliendile jne. Selliste kriteeriumide määratlemine aitab ühtlustada ettevõttes aktuaalsuse taset.

Parendamise kord ei pea sugugi olema seotud mittevastavuste/probleemide registreerimise akti või tabeliga. Vastavate vormide kasutamine küll lihtsustab teataval määral nende haldamist, kuid ka see sõltub palju firma suurusest ja töökorraldusest. Üks võimalik variant, mida parendamise tagamiseks on võimalik kasutada, on parendusvajadusele viitavate allikate käsitlemine koosolekutel. Reeglina toimuvad ettevõtetes koosolekud perioodiliselt ja need ka protokollitakse.

Praktika näitab, et koosolekutel käsitletakse parendusvajadusele viitavaid andmeid ka ilma juhtimissüsteemita, seega jääb teil vaid kohustus veenduda andmekompleksi täiuslikkuses. Kui aga ettevõttes ei olda harjutud koosolekute läbiviimisega, siis soovitaks kindlasti hakata läbi viima kvartaalseid juhtkonnapoolseid kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatusi.

Parendamise tagamise kord on tihedalt sõltuv ettevõttes kehtivatest traditsioonidest, ettevõtte suurusest, arvutiseerituse astmest ja teistest teguritest, seega tuleks sellele läheneda loominguliselt. Tähtis on ikkagi see, et Te oma toote või teenuse kvaliteediprobleemide tõttu konkurentsist välja ei kuku.

Edu teile!
TJO Konsultatsioonid


Lugege ka teisi TJO Konsultatsioonide nõuandeid