TJO Konsultatsioonid

Väike-Paala 1, 11415 Tallinn
Tel 665 9525
Faks 665 9521
info[at]tjo dot ee

Otsi:
EST ENG RUS

Login
Kasutajanimi:
Parool:
Unustasid parooli?
Registreeru

  Kasulik info

Erinevad toetused

Intervjuud

Nõuanded

   1-minuti õppetund: Mida on tootmisettevõttel õppida Vormel-1-st?
   1 minuti õppetund: Me ei tohi seda klienti kaotada
   1 minuti õppetund: Viska minema see pastakas...
   Operatiivne või strateegiline plaan
   ISO 9001:2015 toob uuendusi – III osa
   ISO 9001:2015 toob uuendusi – II osa
   Kas ruumipuudus tootmises on põhjus või tagajärg?
   Kas esimene „lean-vasikas“ peab ikka aia taha minema?
   Möödalaskmistest Lean põhimõtete ja tehnikate rakendamisel
   Partiitootmine vs ühe toote voog (one piece flow)
   Kiire tootevahetus SMED tehnikaga
   Lean-tehnikate rakendamise tase tootmisettevõtetes
   Juurpõhjuste analüüsi tööriistad ja 8D raport
   LEAN Manufacturing erinevate variatsioonidega
   Tark ei torma põhimõte tootmisettevõttes
   ISO 9001:2015 toob uuendusi – I osa
   ISO 9001 – kas ainult sertifikaadi pärast?
   Dokumendihalduse lahenduste uuring

Korduma kippuvad küsimused

Kasulikud tööriistad

Kasulikku lugemist

Standarditest

ISO 9001 käsiraamat

Artiklid

Enne 2002. a ilmunud artiklid



Firmast

Konsultatsioon

Koolitus

Kasulik info

Uudised

ISO 9001:2008 - jäi järgi ainult nõuetele vastavus, toote kvaliteet on edukalt elimineeritud


Jaanuar 2009

Ilmselt kõik kvaliteedijuhtimise huvilised on teadlikud, et 15. novembril jõustas International Organization for Standardization uue versiooni ISO 9001-st. Eestikeelne versioon on läbinud edukalt arvamusküsitluse ning artikli kirjutamise hetkel kohe-kohe saadaval. Käesolev kirjutis püüab põgusalt selgitada olulisemaid rõhuasetustute muutuseid ning tuua välja standardi muudatuste mahtu.



Üldjoontes võib eestikeelses versioonis kokku lugeda ligi 100 erineva olulisuse astmega ning mahuga muudatust. Nendega lähemalt tutvudes võib need jagada kaheks:

  • sisulised muudatused,
  • "kosmeetilised" (tegelikult küll lingvistilised) muudatused.

Tehes seda jaotust meelevaldselt ning sisulisteks muudatusteks lugeda muudatusi, kus lisandusid uued selgitavad tekstilõigud või nõuded on muutunud selgemaks, põhjalikumaks või leebemaks. Kosmeetilisteks muudatusi, mis on lingvistilist laadi või ajakohastamisest tingitud. Näiteks kosmeetiliseks muudatuseks on: kui 2000. aasta versioonis viidati eelmise versioonina standarditele ISO 9001:1994, ISO 9002:1994 ja ISO 9003:1994, siis 2008. aasta versioonis loomulikult standardile ISO 9001:2000.

Järgneval graafikul on näha, kuidas muudatused on jaotunud erinevate peatükkide vahel. Tulba kõrgus näitab mitu protsenti kõigist muudatustest sattus vaadeldavasse standardi peatükki.
 
 

Kuna 7. peatükk Tooteteostus on kõige mahukam, siis oodatult on selles peatükis praktiliselt veerand kõigist standardi muudatustest. Suhteliselt paljud muudatused on lihtsalt tekstilõikude ümbertõstmised või lausete ümbersõnastamised. 8 aasta kohta oleks oodanud sisukamat arengut organisatsiooni tooteteostusprotsesside nõuete arengu osas. Täielikult muudatustest puutumata on jäänud jaotis 7.4 Ostmine. Olulisemad sisulised muudatused seonduvad tootega seotud nõuete kindlaksmääramise jaotisega, kuhu on lisandunud selgitav tekst selle kohta, mis võib kuuluda toote väljastusjärgsete tegevuste hulka. Standardi jaotises 7.3 on tõlkeuuendus, kus design and development on varasema “arenduse” asemel tõlgitud "kavandamine ja arendamine". Uues tõlkes eristatakse selgelt kahte eraldi tegevust: kavandamine ja arendamine, mis on arendustegevuse erinevateks etappideks. Kavandamise ja arendamisega seonduvalt on standardisse sisse toodud selgitus, et kavandamise ja arendamise protsessi erinevaid kontrollitegevusi (ülevaatus, valideerimine, verifitseerimine) võib teostada ja dokumenteerida ühendatult.

Veel on sisulisi ja tähelepanu väärivaid muudatusi jaotistes:

  • 7.5.3 Identifitseerimine ja jälgitavus
  • 7.5.4 Kliendi omand
  • 7.6 Seire- ja mõõteseadmete ohje

Artikli autori silmis väärib kriitikat muutus, kus standardis termin "mõõtevahend" on muudetud terminiks "mõõteseade". Ingliskeelses variandis muutus "measuring device" "measuring equipment"-iks.

Kõige sisukama uuenduskuuri on läbi teinud standardi 8. peatükk "Mõõtmine, analüüs ja parendamine". Näiteks on lisandunud kliendi rahulolu jaotisesse (8.2.1) loend võimalikest informatsiooni sisenditest kliendi rahulolu seireks. Jaotises 8.2.2 Siseaudit on selgemalt määratletud auditeeritava kohustused mittevastavuse avastamisel. Jaotises 8.2.3 Protsesside seire ja mõõtmine on lisandunud väärtuslikud juhised selle kohta, milliseid protsesse seirata ja mõõta. 8. peatükis on veel mitmeid huvitavaid täiendusi, millega tasub standardi vahendusel tutvust teha.

Analoogiliselt 8. peatükiga jaotuvad ka 4. Üldnõuete peatüki sisulised ja kosmeetilised muudatused umbes pooleks. Tõendusdokumentide ohjega seonduvalt on uuest versioonist välja jäänud säilitamise tähtajalisus, nüüd on üldisem nõue säilitamise suhtes.

Kuigi 6. peatükk Ressursijuhtimine on standardi kõige lühem peatükk, sellest hoolimata on suhteliselt suur hulk sisulisi muudatusi just selles peatükis. Kõige põhimõttelisema muudatusena vajab kindlasti välja toomist muutus, kus "toote kvaliteet" on asendatud "toote nõuetele vastavusega". Inimressursi peatükk oli 2000. aasta versioonis üks väheseid, milles kasutati veel sõnapaari "toote kvaliteet", siis 2008. aasta versioonis on see "viga" parandatud ning see asendatud väljendiga "nõuetele vastav toode". See muudatus tõmbab lõplikult kriipsu peale võimalusele tõlgendada toote kvaliteeti, millegi rohkemana kui miinimumnõuete täidetus. (Meenutagem siinkohal Genichi Taguchi kaofunktsiooni.)

Põhimõtteliste, positiivsete ning väga oluliste muudatuste hulka kuulub kindlasti uue versiooni sissejuhatusse sisse toodud lõik: "Organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi kavandamist ja elluviimist mõjutavad organisatsiooni ärikeskkond, muutused selles keskkonnas ja selle keskkonnaga seotud riskid." See on esmakordselt, kus standardist lähtuva kvaliteedijuhtimise põhimõtete juures rõhutatakse ärikeskkonna muutuste olulisust ning ajaga kaasaskäimise kriitilisust. Samuti väärib esiletoomist esmakordne vihje riskijuhtimisele. Võib oletada, et see muudatus annab vihjeid järgmises ISO 9001:20XX versiooni peamistele põhimõttelistele muudatustele.

Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et standardi kasutatavus on märgatavalt paranenud tänu paljudele täiendavatele selgitustele ning paranenud sõnastusele.
Kõigi kvaliteedijuhtide ja teiste süsteemi eest vastutavate isikute rõõmuks ei ole standardi struktuuri ja mudelit muudetud. Kui olemasoleva kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjeldamisel on lähtutud ja standardi struktuurist, siis standardi uue versiooni kasutuselevõtt ei eelda süsteemi restruktureerimist.
Uue standardi kõige väärtuslikumaks osaks kogenud kasutaja jaoks võib pidada standardi lisa B, mis sisaldab üksikasjalikku tabelit kõikidest standardis tehtud muudatustest.

Täpsemalt kõigist uue versiooni muudatustest, ISO 9004 tulevikust ning uue versiooni seostest ISO 90014-ga on võimalik teada saada TJO Konsultatsioonide poolt korraldataval infopäeval. Infopäev toimub 21. jaanuaril TJO Konsultatsioonide koolituskeskuses ning standardit tutvustab uue versiooni tõlke autor Jussi Onoper.
 

 

 

 

 

  

Jaan Ojabstein
TJO Konsultatsioonid

Lugege ka teisi TJO Konsultatsioonide nõuandeid