Kuidas ideed ellu viia ja jõuda reaalsete tulemusteni


Oktoober 2011

Eesti inimesed on leidlikud ja ettevõtlikud, kellele meeldib aktiivselt mõtteid avaldada ja teemasid arendada. Selle tulemusena tekib sageli palju toredaid ideid. Mõnikord lubavad ideede väljapakkujad need ka ellu viia.



Mõnikord lepitakse isegi kokku, kes teeb ja mis ajaks. Paraku sellega sageli asi piirdubki... Kui keegi süstemaatiliselt teemadega ei tegele, tagant ei torgi, siis jäävad väärt mõtted pelgalt mõteteks.

Kuna meie tööks on oma klientide tulemuslikkuse tõstmine, siis seondub see reeglina olemasoleva mõtteviisi ja töökorralduse muutmisega. Mitmetes ettevõtetes olen kohanud meeskonna hulgas selget kibestumist, kui jutt läheb erinevate parendusideede elluviimisele. Levinud on arvamused: „sellest ei ole mõtet rääkida, sest nagunii ei muutu midagi“ või „me oleme seda proovinud, kuid midagi ei muutunud“vms.

Eestlased armastavad lõunanaabrite üle nalja visata, väites, justkui olevat lätlastele omane mõtteviis: „mõeldud, mõeldud“. Eestlasted ise tavatsevat käituda: „mõeldud, tehtud“ mõtteviisi kohaselt. Paraku ei saa me praktikas alati üksteise tegemistele uhked olla.

Milles siis asi?

Põhjendusi ja ka tegelikke põhjuseid on loomulikult palju. Teeme siinkohal otsa lahti ja käsitleme mõnda levinumatest.

  • Liiga palju toimetusi (korraga). Inimesed tegelevad korraga paljude toimetustega, töö on muudetud võimalikult mitmekesiseks. See teeb töö küll huvitavaks, kuid kui asjad kuhjuvad, siis jääb reeglina midagi tegemata. Kui see süveneb, siis võib lõpuks enamus asju jäädagi tegemata. Lõpuks ei soovita enam midagi ette võtta.
  • Liiga suured väljakutsed. Kui võtta ette liiga suur väljakutse, siis võib selle elluviimine lihtsalt hääbuda. Siinkohal tuleb hinnata oma ressursse ja hoolikalt planeerida. Eestlastele on siinkohal omane liigne agarus „teen kõigepealt midagi ära, küll siis on aega mõelda“. Lõpptulemus on suhteliselt sarnane – soovitud tulemust ei saavutata, küll aga on inimesed pettunud ja ei soovi enam uusi asju ette võtta.
  • Erinevate juhtimistehnikate ja tööriistade halb valdamine. Seetõttu kulub paljude väljakutsete seljatamiseks ja probleemide lahendamiseks märksa rohkem ressursse, kui selleks otseselt tarvis oleks. Tulemus võib taas lõppeda pettumisega.
  • Vähene distsipliin ja järjepidevus. Kokkulepetest ja lubadustest ei peeta sageli kinni. Nii lükatakse tegemisi järjest edasi. Siis tulevad peale uued toimetused ja asjad jäävad taas tegemata. Oma roll on ka väheses järjepidevuses. Kui kokkulepitud tegevusi üle ei vaadata, siis lõpuks võivad asjad jääda lõpetamata ka lihtsalt selle tõttu, et need ununesid. Lõviosa tegemistest said küll valmis, kuid asjad jäid lõpetamata, sest keegi ei küsinud.

Mida siis teha?

Ühel hetkel tasub aeg maha võtta ja otsustada, millised väljakutsed esimeses järjekorras valitakse. Seejärel tuleb läbi mõelda, mida on probleemi lahendamiseks tarvis teha, kellega koos see kõige paremini välja kukuks, milliseid ressursse selleks tarvis on, kõrvaldada takistavad tegurid ja asjad lihtsalt ära teha. Iseenesest ei ole siin midagi keerukat. Sageli põhjustavad inimesed ise endale takistusi.

Siinkohal tasub juhtidel mõelda, ehk tasub tulemuste kiirendamiseks, oskusteabe kaasamiseks ja sageli olulises mahus oma meeskonna aja säästmiseks kaasata parendusprojektide elluviimiseks professionaalne konsultant.

Meie töö üheks oluliseks tulemuseks on inimestele enesekindluse (tagasi)andmine. Asju on võimalik muuta, tulemuslikkust on võimalik tõsta. Selleks tuleb tegutsema hakata. Olen olnud konsultandi ametis juba 14 aastat just seetõttu, et nii saan aidata paljudel organisatsioonidel midagi reaalset saavutada. „Väljast tulijal“ on „oma inimese“ ees rida eeliseid, mis aitab suhteliselt lühikese ajaga saavutada märkimisväärseid tulemusi. Paljude erinevate organisatsioonide ja lahendustega kokkupuutumine annab väärtuslikke kogemusi ning võimaldab „vormis püsida“ ja ühtlasi pidevalt kasulikke uusi teadmisi koguda. Ühtlasi on nii võimalik vältida ka ülalloetletud takistusi.

Positiivsed tulemused

Meie kogemuste kohaselt aitab professionaalse konsultandi kaasamine kiiresti jõuda positiivsete tulemusteni. Sageli tuleb alustada väikestest parendustest, mis annavad kiireid käegakatsutavaid tulemusi. Sellega tekib inimestele justkui aega juurde ja teisalt suureneb enesekindlus. Seejärel saab ellu viia üha uusi projekte.

Hea on teha kokkuvõtteid, kus osalejad näevad, et parendusprojektid kannavad vilja. Näiteks hiljuti sain kliendilt tagasiside, kus Eestis asuvat filiaali kõrvutati Soomes asuva emaettevõttega. Selle esindajad olid positiivselt üllatunud Eesti tulemuste üle. Nimelt viisid eestlased mõnekuise leanprojekti raames ellu sellise arenduse, mida soomlased ei olnud suutnud 10 aastaga saavutada. Teises firmas jõudsime paari kuuga toote disainile kuluva aja 25% vähendamiseni. Sellised tulemused rõõmustavad nii klienti kui ka konsultanti.

Kui soovite, et midagi tehtud saab, siis tuleb lihtsalt hakata vajalikke toimetusi järjest ellu viima.

 

Tauno-Jussi Onoper
TJO Konsultatsioonid


Küsige professionaalidelt nõu

Oleme meelsasti valmis vastama teie küsimustele täpsemalt. Oleme valmis andma hinnangu teie organisatsiooni mõjususe-tõhususe suurendamisvõimaluste kohta. Palun andke meile oma soovidest teada!


Kasulikku lugemist

Lugege ka teisi artikleid




© TJO Konsultatsioonid