Riskianalüüs - kas kokkuhoid või raiskamine?


Oktoober 2009

Ilmselt kõik inimesed maailmas riskivad pidevalt millegagi. Kaasa arvatud käesoleva artikli lugejad. Võimalus on kahjustada oma silmi või lugeda artikkel läbi ja konstateerida, et aeg sai asjatult raisatud. (Siinkohal autor tahab anda endast parima, et viimane ohutegur ei realiseeruks.) Võimalikke ebameeldivaid sündmuseid võib olla veel mitmeid. Mõned neist realistlikumad, teised pigem teadusliku fiktsiooni valda kuuluvad.
 



Postimehe veebiväljaandes 25. septembril ühes järjekordses artiklis vabadussamba kohta oli lõik: "Kaitseministeerium tellis riskianalüüsi, et kaardistada võimalikud tehnoloogilised riskid ja tegurid, mis Vabadussõja võidusammast järgmiste aastakümnete jooksul mõjutada võivad." Küsimus lugejale, kas Kaitseministeeriumi riskianalüüsi tellimus (loe kulutus) oli õige ja asjakohane?
 

Riskianalüüs

Riskianalüüs on tegevus, mille käigus tehakse kindlaks võimalikud ohud, mis võivad mõjutada uuritavat objekti. Analüüs võib olla suunatud näiteks:

  • töötajale - töökeskkonna riskianalüüs,
  • väliskeskkonnale - keskkonna riskianalüüs,
  • tootele - toote riskianalüüs,
  • protsessile - tootmisprotsessi, logistikaahela jms riskianalüüs,
  • informatsioonile - infoturbe riskianalüüs,
  • jne


Riskide hindamine

Riskianalüüsi üheks lahutamatuks osaks on riskide hindamine. Hindamise käigus antakse igale ohtlikule sündmusele hinded. Klassikaliselt on neid hindeid 2. Esimene ohtliku sündmuse võimaliku tagajärje kohta ja teine sündmuse esinemissageduse ehk esinemise tõenäosuse kohta. Mõnedes metoodikates hinnatakse ka sündmuse avastatavust ning ohtliku olukorra väljaarenemise kiirust. Nende hinnangute põhjal arvutatakse igale ohule riski numbriline suurus. Seda suurust nimetatakse riski prioriseerimise numbriks (RPN).

Riskianalüüsi koolitustel kõige sagedamini esitatav küsimus on: "Kui suure RPN-i korral tuleb ette võtta tegevusi riskide maandamiseks?" Selliseid piire üldjuhul erinevad metoodikad ette ei anna. Nagu indeksi nimetuski ütleb, on tegemist prioriteetide määramise töövahendiga. Selle numbri alusel saab reastada ohud olulisuse järjekorda ja tegevuste planeerimisel alustada olulisematest ohuteguritest.
 

Riskide maandamise tegevuskavad

Riskianalüüsi teiseks lahutamatuks osaks on oluliste riskide maandamise tegevuste plaanimine ja elluviimine. Siinkohal tuleb rõhutada, et analüüsist tulenevad tegevused ongi riskianalüüsi teostamise eesmärgiks. Kui teil ei ole plaanis või võimalik midagi riskide maandamiseks ette võtta, siis pole mõtet ka riskide hindamisele aega raisata. Näiteks: ettevõte rakendab standardist lähtuva keskkonnajuhtimissüsteemi, aga vahendeid keskkonnaaspektide mõju vähendamiseks ei eralda ega kavatsegi kunagi eraldada.
 

Probleemide ennetamine

Riskianalüüs, oma olemuselt ja meetodilt, on ennetamise töövahend. Suurim kasu riskianalüüsist on võimalik saada, kui see viiakse läbi enne teostust, see tähendab enne toote või protsessi juurutamist, enne millegi uue kasutuselevõttu. Kui riskianalüüs viia läbi ennetavalt, siis on veel võimalik objekti kavandamisse sekkuda ning mitmed olulised ohuallikad kõrvaldada. Kui objekt on juba valmis, siis on ressursid ära kasutatud ning puuduvad vahendid muudatuste tegemiseks. Halvematel juhtudel ei ole võimalik enam muudatusi sisse viia. Näiteks, kui maardla on kasutusele võetud, siis tekkinud suurt auku asukohast ära nihutada ei ole võimalik.
Kui objekt on valmis või toode-protsess juurutatud, siis on olemas eksisteeriv asi. Juba eksisteerivate objektide probleemsete osade kohta on võimalik informatsiooni hankida objektiivseid mõõtmise ja seire töövahendeid kasutades.

Reaalses maailmas ei toimu ükski asi absoluutselt täpselt nii nagu oli planeeritud. Tulenevalt varieeruvusest tuleb ette plaanides ajanihkeid, tehnilistes lahendustes mittetoimivaid osi, inimkäitumisest tingitud õnnetusi ja avariisid. Võib julgelt väita, et 100%-list õnnestumise tõenäosust ei ole olemas. Võimalikud ebaõnnestumised on võimalik riskianalüüsi kasutades välja tuua enne kui need realiseeruvad.

Kokkuvõtteks riskianalüüsi kohta olgu rõhutatud:

  • riskianalüüs on probleemide ja tõrgete ennetamise töövahend,
  • suurim kasu riskianalüüsist saadakse, kui seda rakendatakse tegevuste või toodete kavandamise faasis,
  • riskihindamisele järgneb alati riskide maandamise tegevuskava koostamine ja elluviimine.

Artikli alguses püstitatud küsimusele Kaitseministeeriumi otsuse suhtes võiks vastata järgnevalt. Otsus riskianalüüsi tellimiseks on iseenesest õige, aga tehtud liiga hilja. Kindlasti oleks pidanud riskianalüüs olema teostatud vahetult pärast tehnilise lahenduse sündimist ning enne teostuse alustamist. Hetkeolukorras juba valminud objekti korral annaks objektiivsema pildi mõõtmiste ja seire kaudu hangitud informatsioon tõrgete ja "arenema hakanud" tõrgete kohta.

Kodune ülesanne lugejale: Mõeldes oma organisatsiooni toodetele/teenustele/protsessidele püüa vastata järgnevale küsimusele. Mitu õnnetust või defektset toodet tuleb ära hoida, et riskianalüüsi läbiviimine end ära tasuks?
Vihje: Riskianalüüsi kulu sageli piirdub spetsialistide paari päeva tööaja kuluga.

Mõtle sellele ja pane oma vastus meile teele - soovi korral oleme Sulle toeks lahenduse leidmisel. Meie konsultantidel on selles vallas laialdane ja pikaajaline kogemus.


 

 

 

 

 

 

 

 

Jaan Ojabstein
TJO Konsultatsioonid


TJO Konsultatsioonide poolt pakutavad koolitused, mis käsitlevad erinevaid riskijuhtimise rakendusi:
ISO 14001le vastav keskkonnajuhtimissüsteem
EVS 18001le vastav töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem
Riskide hindamine, FMEA
Ohutu Tööelu Tarkvara (OTT) kasutamise koolitus

Lugege ka meie teisi artikleid




© TJO Konsultatsioonid