Kas teil on olemas strateegiline arengukava?


August 2010

Üha enam ja enam kostub siit-sealt vihjeid selle kohta, et majandussituatsioon hakkab ennast vähehaaval paremuse poole pöörama. Räägitakse sellest, kuidas on tõusule pööranud Eesti tööstustoodangu ja ka ekspordi näitajad.
 
Loodetavasti on ka Eesti ettevõtetel olemas mingisugune visioon või nägemus, mida siis nüüd edasi teha, et sellest uuest kasvust võimalikult palju kasu lõigata. Olgu see siis oma olemasolevate strateegiate ja plaanide korrigeerimine või hoopis uute mõtetega välja tulemine.



Paraku on aga ettevõtete hulgas üsna palju selliseid, kes ei ole oma tegevusi ja kavatsusi strateegilise planeerimise võtmes kunagi analüüsinud ja oma mõtteid selles valdkonnas talletanud. Võib-olla mõtlesid nad vahepeal järgi ja tundsid selliste asjade vajadust just nüüd, seda majanduskriisi läbides. Õnneks on siiski näha, et see kriis hakkab nüüd lõpuks ometi läbi saama ja seetõttu oleks jällegi vajadus kavandada oma edasisi tegevusi süsteemselt ja läbimõeldult uues majandussituatsioonis avanenud võimaluste paremaks ärakasutamiseks.

Paljud kiruvad jätkuvalt riiki ja valitsust, kes justkui oleks süüdi nendes kõikides majandushädades ja probleemides. Teisest küljest on aga riik siiski loonud palju võimalusi ja toetusi koos eurorahadega ettevõtete arendamiseks. Paraku eeldatakse aga ka näiteks erinevates toetusprogrammides, et abi ja toetuse taotlejatel on olemas ikkagi mingi nägemus oma äri tulevikust ja arengust.

Näiteks nõuab EAS, kes viimastel aastatel on jaganud sadu miljoneid eurorahasid, valdavalt oma projektide ja toetustaotluste juurde ka ettevõtte strateegilise- või äriplaani lisamist. Olgu siis tegemist investeeringutega seadmetesse ja tehnoloogia arendusse, tootearendus- või eksporditurundusprojektidesse, aga ka alustava ettevõtte äriplaanide elluviimisse (nt stardi- ja kasvutoetuse abil).

Olen kokku puutunud ka selliste ettevõtjatega, kes tegelevad strateegilise planeerimise ja äriplaani koostamisega tõesti ainult seoses mingi konkreetse toetusprojektiga või ainult nö EAS-ile esitamiseks.

Selleks, et vältida asjatut kiirustamist ja rabelemist ettevõtte strateegia või äriplaani koostamisel konkreetse projektiga seoses, oleks aga palju parem variant see, kui ettevõttel oleks toimiv strateegia ja äriplaan pidevalt, sõltumata mingisugustest toetustest või pangast laenu saamiseks. Palju lihtsam ja vähem aeganõudev on üle vaadata ja korrigeerida oma olemasolevat ja aastaid töötanud äriplaani, kui hakata seda iga projekti korral uuesti "nullist välja töötama".

Lisaks riigilt erinevate toetuste küsimisele, on kindlasti toimivast äristrateegiast ja -plaanist, kus on läbimõeldud erinevad alternatiivid ettevõtte tegevuses ja arengus, palju kasu ka nii ettevõtte pikaajalisel kui lühiajalisel suunamisel ja paremate tulemuste saavutamisel.

Lisaks kõigele eelnevale on strateegilise äriplaani koostamisest ka muud kasu, näiteks:

  • äriplaani koostamine võimaldab teha vigu paberil, selle asemel, et teha neid elus;
  • äriplaan annab kindlustunde (meil on läbi mõeldud erinevad stsenaariumid ja võimalik valida erinevate arengustrateegiate hulgast hetkel kõige sobivam);
  • äriplaan näitab, milliseid investeeringuid peate tegema oma äriideede teostamiseks, millesse investeerida ja kui pikk on orienteeruv tasuvusaeg;
  • äriplaan võimaldab loobuda tegevustest, mis "ei too tulu".

Kui nüüd see toimiv strateegia on äriplaani kujul olemas ja selle täitmist pidevalt analüüsitakse ning seda korrigeeritakse ja uuendatakse, siis on seda ka kerge vaevaga võimalik kasutada vajalike toetuste ja muude ettevõtteväliste finantsvahendite kaasamisel ning ettevõtte jätkuval arendamisel. Seetõttu peaksid ka need tublimad, kellel tõesti on mingisugused strateegiad või äriplaanid juba koostatud, alati meeles pidama seda, et ettevõtte üldist strateegiat ei koostata vaid üks kord, vaid seda tuleb pidevalt nö. toimivana hoida ja ajakohastada.

Olen ka oma klientide hulgas palju kokku puutunud kahte tüüpi ettevõtetega:

  1. need, kes ei ole ise oma arenguperspektiive ja alternatiivseid tegevusplaane läbi mõelnud ja kusagile talletanud - need vaaguvad hinge, kiruvad riiki, koondavad töötajaid. Nad üritavad väidetavalt lihtsalt ellu jääda ja ei taha mõeldagi mingisuguste äriliste analüüside ja planeerimise peale;
  2. need, kes tegelevad pidevalt ja juba aastaid süsteemse tegevuse ja äri planeerimisega, kes on teostanud äriliste riskide analüüsi ja näinud ette erinevaid stsenaariume nii ettevõttes sisemiselt kui ka välise tegevuskeskkonnaga seoses. Nendel oli ka nüüd selles (loodetavasti peatselt mööduvas) majanduskriisi situatsioonis võimalik võtta kätte oma strateegiline plaan ja vaadata, milliseid meetmeid nad kavandasid just sellises majandussituatsioonis toimetulemiseks. Võib-olla ei läinud need kunagised ennustused käiku päris üks-ühele, aga vähemalt ei pidanud nad neid kriisimeetmeid hakkama välja töötama päris tühjalt kohalt. Selliste ettevõtete juhtide või omanike suust ei kuuldunud ka nii suurt hädakisa, kui esimeses variandis mainitud ettevõtetes.

Strateegia loomise protsess koosneb peamiselt kahest osast - ideede genereerimisest ning hindamisest, õppimisest ja muutmisest. Konkurentsieelise ja edu saavutamiseks uue majandustõusu alguses peab ettevõte püüdma parandada oma ainulaadset positsiooni tegevusalal või turul.

Ettevõte saavutab edu siis, kui töötab välja strateegia, mis võimaldab tal luua oma majandusharus unikaalse positsiooni. Selge on see, et ükski positsioon ei jää igavesti unikaalseks. Konkurendid imiteerivad atraktiivseid positsioone ja agressiivsemad loovad uusi. Ka hästi positsioneeritud ettevõte peab püüdlema majandusharus uute strateegiliste positsioonide avastamise poole. Kui ta seda ei tee, siis teeb seda keegi teine.

Oleks väga tore, kui see minu väike kirjatükk paneks selliseid ettevõtjaid, kes samastuvad 1. tüübiga, natukenegi mõtlema ja tekitaks neis soovi saada nn 2. tüüpi ettevõtjateks.

Ka meil oleks väga hea meel, kui meie klientide hulka lisandub veelgi ettevõtteid, kellega koos arutada nende strateegilisi valikuid ja edasisi plaane ning koostöös luua üha uusi ja uusi turul läbilöövaid strateegiaid. Lisaks, uskuge mind, see pingutus ei tasu ennast ära ainult kiirelt EAS-ilt saadava toetusraha pärast. Süsteemselt ja visioonipäraselt tegutsedes on võimalik pikemas perspektiivis teenida tunduvalt suuremaid summasid.

Kui tekkis huvi ja soov alustada koos meiega oma ettevõtte tulevikustrateegiate väljatöötamist või olemasolevate strateegiate uuendamist ning see ka kirjalikul kujul strateegilise äriplaanina talletada, siis palun andke oma soovidest teada.


 

 

 

 

 

 

 

Liivo Põllup
TJO Konsultatsioonid

Lugemist artikliga seonduvatel teemadel:
Majandustõus ja eksport, uuenenud eksporditurunduse toetamise kord
Tark juht valmistub uueks tõusuks
Mida teha käesolevas majandussituatsioonis ekspordimahtude kasvatamiseks
Strateegiliste arengukavade ja eksporditurundusplaanide (ekspordiplaanide) väljatöötamine
Millised on Eesti firmade tulevikuväljavaated?
Lugege ka teisi TJO Konsultatsioonide nõuandeid




© TJO Konsultatsioonid