See veebileht kasutab küpsiseid (cookies).

Jätkades TJO Konsultatsioonide veebilehe kasutamist, nõustud meie kasutajakogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega. Tutvu meie andmekaitse põhimõtetega.

Peamise sisu sektsioon

Konsultant kirjutab: Esmatasandi juhtide kvaliteet on võtmeküsimus

Margus Tapupere
Müügi- ja turundusjuht

– “Eestis vahetab aastal jooksul töökohta iga neljas töövõtja Eestis.”
– “Tõenäoliselt tutvuvad ca 45% Teie töötajatest hetkel aktiivselt uute tööpakkumistega.”
– “8% Teie töötajatest on juba saatnud oma CV, et kandideerida uuele töökohale.”
– “Umbes 50% töötajatest, kellele pakutaks täpselt sama tööd ja täpselt sama palka paremini juhitud organisatsioonis, tunnistavad, et nad oleks nõus uue tööpakkumise koheselt vastu võtma.”

Sellised on tööandjate jaoks mõtlemapanevad väljavõtted Eestis personaliotsinguga tegelevate portaalide poolt läbiviidud küsitlustest ja uuringutest viimase 1-2 aasta jooksul. Konkurents asjalike inimeste värbamiseks on suur ning tööjõu voolavus tõsine probleem ja eriti valus probleem paistab see olevat tootmisettevõtetes. Kas tõesti on Eesti tööstussektoris tegemist erakordselt ebalojaalsete töötajatega, kes on pisut suurema palgapakkumise pärast kohe valmis oma tööandja hülgama?

Ülaltoodud faktide taga kumad töötajate suurenev selge rahulolematus paljude tööalaste teguritega. Ilmselgelt on üheks oluliseks rahulolematuse tekkimise põhjuseks (ehk isegi olulisemaks, kui palganumber) rahulolu oma otsese juhiga. Otsese juhina saab eelkõige käsitelda kesk- ja esmatasandi juhte (nt osakonnajuhid, meistrid, eestöölised, vahetuse vanemad jne). Tavatöötajatega vesteldes on tihti aru saada, et töötajad tunnetavad oskamatut juhtimist, halba kommunikatsiooni ja juhtimisvigasid, mida alamastme juhid iga päev teevad. Näiteks ei küsi juhid töötajate arvamust, ei tunnusta ega hooli. Tihti kohtame tootmisettevõtetes planeerimatust, segadust ja viletsat organiseerimisoskust, mis tekitab töötajates arusaamatust ja igapäevast pettumust. Altpoolt tulnud mõtted ja initsiatiive ei arvestata.

Samas räägitakse Eestis juhtimiskvaliteedist üsna palju. Juhte „toodavad“ paljud Eesti kõrgkoolid ning valdkond on prestiižne ja ligitõmbav. Milles on siis küsimus? Ilmselt selles, et tootmisettevõtetes edutatakse esmatasandi juhtideks tihti tublide tulemustega kohusetundlikud ja asjalikud töölised või spetsialistid, kellel puudub aga reeglina reaalne juhtimiskogemus, oskused ja teadmised juhirolli täitmiseks.

Juhi ülesanne on tegeleda „õigete asjadega“
Millised on siis ootused esmatasandi juhile, tema tegelik roll ja tööülesanded? PDCA-juhtimistsükli (planeeri-teosta-kontrolli-täiusta) kaudu esmajuhi tööd lahti mõtestades peaks juhi põhilisteks ülesanneteks olema oma alluvate töö sujuv korraldamine. See tähendab planeerimist, eesmärgistamist, motiveerimist, delegeerimist, otsuste langetamist ja töötajate tunnustamist. Samuti on juhi ülesandeks kontrollida-hinnata, kas alluvad on kokkulepitu ellu viinud ja tulemused saavutatud ning selle baasil analüüsida, mida võiks tulevikus paremini teha.

Paraku on reaalsus tootmisettevõtetes tihti oluliselt teistsugune. Tihti tunnetavad töötajatest väljakasvanud meistrid oma suurenenud vastutust, kuid kuna muudmoodi ei osata, üritab esmatasandi juht olla ise „kõige tublim töörügaja“ ning oma alluvate töö planeerimise, juhendamise ja tunnustamise asemel tehakse pigem asjad ise ära. Vähe on sellised ettevõtteid, kus ei kurdeta kommunikatsiooni vähesuse üle. On ka neid näiteid, kus esmatasandi juhil ei ole oma alluvate seas tegelikku autoriteeti ja probleeme üritatakse kas lahendada „võimupositsioonilt“. Sellist olukorda kirjeldab ilmekalt ütlus: „Võim lõi pähe.“ Nii kuulemegi tihti esmatasandi juhtide tööülesandeid kaardistades ja nendega vesteldes paradoksaalset seisukohta: „Kahjuks on mul tööd nii palju, et juhtimisega ei ole üldse aega tegeleda.“

Kas juhiks sünnitakse või õpitakse?
Lihtne oleks eeldada, et edukaks juhiks olemiseks vajalikud isikuomadused antakse inimesele kaasa sündides, kuid paraku see nii pole. Kahtlemata on eduka liidri üks komponentidest ka inimese loomuomane karisma, kuid suur enamus juhile vajalikest oskustest, käitumistest ja hoiakustest on tegelikult omandatavad, õpitavad ja treenitavad.

Omapoolse lahendusena pakume tootmisettevõtete esmatasandi juhtidele välja 2-päevase intensiivse juhtimiskoolituse esmatasandi juhtidele, mille raames aitame osalejatel mõtestada lahti, mis on need „õiged asjad“, millega üks juht tegelema peab. Samuti suuname osalejaid treenima oma juhtimisoskuseid, s.h. suhtlemis- ja enesekehtestamistehnikaid.

Juhtidele ja võtmespetsialistidele oma juhikompetentside arendusamiseks võimalust ka mentrolusprogrammi kujul.

Tunned teema vastu huvi?