See veebileht kasutab küpsiseid (cookies).

Jätkades TJO Konsultatsioonide veebilehe kasutamist, nõustud meie kasutajakogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega. Tutvu meie andmekaitse põhimõtetega.

Peamise sisu sektsioon

Konsultant kirjutab: ISO 9001 – kas ainult sertifikaadi pärast?

Liivo Põllup
Juhtimissüsteemide konsultant

Mõni aeg tagasi sattusin suhtlema mitmete erinevate Eesti ettevõtete kvaliteedijuhtidega või töötajatega, kes täidavad oma ettevõttes kvaliteedijuhi (juhtimissüsteemi standardite mõistes “juhtkonna esindaja”) rolli. Jututeemaks oli võimalik koostöö ettevõtete kvaliteedijuhtimissüsteemide arendamiseks.
Suureks kujunes aga minu üllatus, kui kuulsin kvaliteedijuhtidelt selliseid vastuseid:

  1. meil oli just ära korraline audit sertifitseerijaga ja nüüd on mõneks ajaks “kvaliteedijuhtimisega rahu majas”,
  2. meil on praegu väga kiire aeg, kuna kohe on tulemas audit sertifitseerijaga ja on vaja kõik asjad ette valmistada,
  3. firmal ei lähe hetkel kõige paremini kuna mitmed kliendid on lahkunud seoses kvaliteediprobleemidega,
  4. kuna sertifitseerija on meiega rahul, siis ei ole huvi midagi edasi arendada,
  5. jm analoogilised vastused.

Tahes-tahtmata tekib küsimus, mis toimub ja kelle jaoks siis ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteem üldse eksisteerib? Kas tõesti ainult sertifitseerija jaoks, et „paber“ olemas oleks?

Järelikult ikkagi üsna paljud ettevõtted piirduvad vaid nii öelda “sertifikaadi hoidmisega” ning kahjuks ei nähta juhtimissüsteemis kasuli

Kahjuks olen ka oma igapäevatöös juhtimissüsteemi nõustamisprojektide läbiviimisel kokku puutunud sellega, et juhtimissüsteemi sertifitseerimine võetakse ette mitte ettevõtte sisemisest vajadusest lähtuvalt oma töökorraldust parandada või efektiivsemaks muuta, vaid selleks, et seda nõuavad näiteks:

  •  kliendid,
  •  suure kontserni ühtne poliitika või
  •  Eestis üsna levinud riigihangete nõuded.

See kõik viib kahjuks selleni, et juhtimissüsteemi standardite nõudeid rakendatakse justkui kellegi teise jaoks ja mitte ettevõtte enda sisemistest vajadustest lähtuvalt. Seetõttu püütakse ka võimalikult lihtsate vahenditega hakkama saada, et sü

steem “võimalikult vähe igapäevatööd segaks”.

Kas saab ka teisiti?

Arvan, et iga organisatsiooni arendamine peaks olema ellu kutsutud just tema sisemise töökorralduse parendamise huvides.
Oleme oma töös õnneks kokku puutunud ka teistsuguste klientidega, kes tõesti näevad ka näiteks kvaliteedijuhtimissüsteemis ja standardis abivahendit oma sisemiste protsesside korrastamiseks ja seda mitmel põhjusel.

Mis need on?

Lisaks tavapärastele protsessikirjeldustele, mida nõuab standard, rakendatakse ka nende analüüsi ja leitakse koos üles kitsaskohad praeguste tegevuste juures. Järgmise sammuna kavandatakse erinevate protsesside muudatused nende kitsaskohtade kõrvaldamiseks, et muuta ettevõtte tegevust veelgi efektiivsemaks.

Juhid saavad aru, et organisatsioon peab töötama edasi ka ettevõtte juhtimisahelas oluliste persoonide ajutisel eemalolekul või ettevõttest lahkumisel ning seetõttu oleks tarvis tegutsemisjuhised ja käitumisnormid mingil moel jäädvustada.

Paljudes ettevõtetes saadakse siiski aru ka sellest, et näiteks mittevastavuste ja probleemide registreerimisel ei pea olema ainult see eesmärk, et otsida süüdlasi või kedagi karistada. Selles nähakse siiski ka võimalust oma vigadest õppust võtta ja analoogseid probleeme tulevikus ära hoida. See kõik aitab kokku hoida ka kulusid nii tööde ümbertegemiseks, lisa ajakulu kui ka materjalide jm. rahaliste kulude näol. Kui see seostada ka allhankijate kasvatamisega, siis saaksime vältida olukordi, kus oma töötajad ei pea allhankijatelt saabunud detaile või komponente oma tootmise vajadustest lähtuvalt hakkama kohe sobivaks töötlema. Need tuleks allhankijalt kätte saada kohe sellistena, nagu nad meie vajadustega sobiksid. Et mitte kulutada asjatult aega allhankedetailide ümbertegemisele, vaid neid saaks kohe tootmises kasutada.

Kokkuvõtteks…

… tasuks igal organisatsioonil oma protsesse analüüsida ja vajadusel standardiseerida. See aitab jälile jõuda, kuhu kaob põhiline aeg, millised on kitsaskohad oma tegevustes ja ühtlasi ka tagada paremate tulemuste saavutamise. Soovitan juhtimissüsteemi arendamisel leida igal organisatsioonil oma eripärale vastav mudel.

Oleme olnud abiks paljudele ettevõtetele nende juhtimissüsteemide arendamisel ja juurutamisel ning sooviksime väga, et see mõttemaailm, et kvaliteedijuhtimissüsteem on vajalik ainult sertifikaadi pärast, saaks muutuma.

Sellest lähtuvalt soovitan igal edumeelsel organisatsioonil leida ka näiteks kvaliteedijuhtimissüsteemi standardist kasulikke juhiseid, mis aitaksid organisatsiooni veelgi edukamaks muuta. Lisaks soovitan kõikidele mitte lähtuda ainuüksi kellegi poolt püstitatud “kohustuslike” nõuete täitmisest (olgu selleks klient, emafirma või riigihange), vaid luua süsteem just sisemistest vajadustest lähtuvalt oma igapäevaste tegevuste tulemuslikkuse suurendamiseks.

Tunned teema vastu huvi?