Ülevaade ettevõtjatele suunatud COVID-19 toetusmeetmetest

Tegemist on väljavõttega 2020. a suvel RUPis avaldatud artiklist.

COVID-19 pandeemia on juba mõjutanud suurt osa ettevõtetest ja tõenäoliselt mõjutab tulevikus veel paljusid. Negatiivsete mõjude leevendamiseks on riigi tasandil välja pakutud mitmeid abiprogramme ka ettevõtjate jaoks. Tugiprogrammide iseloom on erinev ja iga ettevõte peaks ise mõtlema, kas ning milliseid meetmeid nad saavad või soovivad kasutada.

Ettevõtjad suhtuvad tugimeetmetesse erinevalt. Laias laastus esineb kolme liiki suhtumist:

1. „meetmed on nõrkadele“ suhtumisega ettevõtjad hoiduvad igasuguste abistavate meetmete kasutamisest;
2. „meetmete sõltlased“ on need, kes püüavad ära kasutada iga võimalust, et erineva sisuga abirahasid kasutada;
3. „targalt valivad“ ettevõtjad mõtlevad ettevõtte arenguplaanidele ja hindavad, kas mõni meetmetest võiks aidata plaanide elluviimist kiirendada, toomata seejuures kaasa liigset halduskoormust.

Käesolev kirjutis on mõeldud neile, kes mõtlevad toetusmeetmete kasutamisele ja soovivad teha õigeid valikuid. Samas tasub ka esimese grupi ettevõtjatel mõelda soodustingimustel pakutavate laenude kasutamisele. Mõistlikul määral finantsvõimenduse kasutamine aitab tagada ettevõtte kiirema arengu.

Milliseid abiprogramme kasutada

Eriolukorra kehtestamise järel asuti pakkuma erinevaid tugiprogramme, mille eesmärgiks on aidata COVIDist räsitud ettevõtetel saada lühiajalist leevendust ja mõnede puhul ka aidata taas jalad alla saada.
Senised meetmed võib laias laastus jagada kolmeks:

1. „lühiajalised rahasüstid“
2. „investeeringute võimendajad“
3. „laenud ja garantiid“

1. Lühiajalised rahasüstid

Suur osa pakutavatest meetmetest oli ja on seotud väikeste „rahasüstidega“ ettevõtetele ja töötajatele mis aitavad äralangenud tulude situatsioonis leida osalist katet kuludele, kuid ei aita ettevõtetel areneda ega ole suunatud uute lahenduste väljatöötamiseks.  Tegemist on meetmetega, mis olid kõige aktuaalsemad eriolukorra ajal ja vahetult selle järel. Paljud neist on tänaseks suletud.

Kuna mõnede meetmete puhul oli tegemist väikeste summadega, kuid taotluste menetlemisega seonduv halduskoormus oli teiste meetmetega võrreldav, oli meetmete kasutegur küsitav. Seetõttu võib mitmete meetmete sulgemist isegi positiivseks sammuks lugeda. Nüüd jääb ettevõtjatel rohkem aega arenguplaanidega tegelemiseks ning taotluste menetlejatel omakorda plaanide sisu ja ettevõtte vajaduste selgitamiseks.

2. Investeeringute võimendajad

Üksikud COVIDiga seonduvad toetusmeetmed on siiski mõeldud ka pikaajalise mõju saavutamiseks ja ettevõtete arengu toetamiseks. Positiivne näide on EASi pakutav „Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus“. Tegemist on vahepeal eelarve ammendumise tõttu suletud tootearenduse toetuse taasavamisega.

Toetusmeetme avamisega seonduvalt võib välja tuua mitu positiivset joont:

• Taas on võimalik saada toetust tootearendusega seonduvatele tegevustele.
• Varasema perioodiga võrreldes on laiendatud toetuste taotlejate ringi. Enam ei piirdu see pelgalt töötleva tööstuse ettevõtetega, taotlust saavad esitada ka teenindus- jm valdkondade ettevõtted. Üheksa päeva jagu sai kehtida määrus, mille kohaselt oleks saanud toetust taotleda peaaegu kõik ettevõtted, kuid siis otsustati taastada tüüpilised tegevusvaldkondadega seonduvad piirangud (põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvaraalane tegevus jne).
• COVID-19 kriisis kannatanud ettevõtja toetuse erandi alusel võib toetuse osakaaluks kujuneda koguni 75% abikõlbulikest kuludest;
• Lisatud on võimalus „teha põhjendatud juhtudel toetuse saajale ettemakseid“.

Meetme miinusena tuleks siiski välja tuua asjaolu, et kui uute toodete turuletoomise ja tootearendusega seonduvalt on vaja teha ka tehnoloogiainvesteeringuid, siis need ei ole selles meetmes abikõlblikud. Kui soovitakse toetust ka nendele investeeringutele, tasub kaalutleda ettevõtte arenguprogrammi meedet.

NB: Erandi alusel saab tootearenduse toetust taotleda kuni 2020. a lõpuni.

Ka ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetme määrusest anti maikuus välja uus redaktsioon. Enne määruse jõustumist oli juttu mitmete COVID-19 mõju leevendavate uuenduste sisseviimisest ka selles meetmes, kuid määrusesse sisse jäänud uuendused on sisult „kosmeetilised“. Seetõttu ei ole neist enamiku ettevõtete jaoks kasu.

Ühtlasi ei saa uuendusi liigitada pandeemia leevendamise meetmete alla. Ainsa Covidi mõju arvestava sisulise muudatusena võib välja tuua võimaluse „teha põhjendatud juhtudel toetuse saajale ettemakseid“.

Samas on endiselt tegemist toetusmeetmega, mida arenevatel ettevõtjatel tasuks silmas pidada. Sellesse meetmesse on koondatud paljude varasemate meetmete sisu ja see aitab kõige terviklikumalt ettevõtjaid nende arenguplaanide elluviimisel.

3. Laenud ja garantiid

Sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, on võimalik kasutada erinevaid COVID-19 pandeemiaga seonduvaid laenukäendusi ja laenusid. Kuigi tegemist on laenuga, mis tuleb tagasi maksta, on pakutavad tingimused igati atraktiivsed ja seetõttu võib nendest meetmetest kindla arenguplaaniga ettevõtetele igati kasu olla.

KredExi erakorralised käendused ja laenud

Ka KredEx pakub ettevõtjatele mitmeid erakorralisi käendusi ja laenusid. Üks grupp erakorralistest teenustest on seotud erakorraliste laenukäendustega, sh:

• laenukäendus uute laenude väljastamiseks;
• laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks;
• käendus majutus- ja toitlustussektorile, reisibüroodele ja reisikorraldajatele;
• väikelaenu käendus;
• käendus riiklikult olulistele projektidele.

Käenduste tingimused on kriisieelse olukorraga võrreldes märksa soodsamad – lühiajalise laenu puhul 0,25%, 1-3 aastase käenduse puhul 0,5% ja pikemate käenduste puhul 1% käenduse jäägilt. Seega on pandeemiast räsitud ettevõtetele loodud päris soodsatel tingimustel käenduste kasutamise võimalus. Samas tuleb arvestada, et pangad küsivad endiselt intressi ja riskide suurenedes võivad ka marginaalid suureneda.

Märksa atraktiivsem on aga erakorraliste laenude osa. KredExi erakorraliste laenude puhul on loodud laenuvõtjate jaoks huvitav olukord. Kui teie pank on keeldunud teile laenu väljastamisest, võite endale õnne soovida. Sellisel juhul saate kasutada erakorralist investeerimis- või käibekapitalilaenu.

• Erakorraline investeerimislaen on mõeldud ettevõtja COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks tehtavate põhivarainvesteeringute finantseerimiseks. Maksimaalseks summaks on 10 mln eurot laenutaotleja ja temaga seotud ettevõtete grupi kohta. Laenuperioodiks on 2-6 aastat ja intressimääraks 12 kuu EURIBOR + 2% aastas. Seega on tegemist pankade antavate laenudega võrreldes märksa soodsama lahendusega.
• Erakorraline käibekapitalilaen on mõeldud ettevõtja COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks vajaliku käibekapitali finantseerimiseks. Maksimaalseks summaks on ka siin 10 mln eurot laenutaotleja ja temaga seotud ettevõtete grupi kohta. Laenuperioodiks on kuni 2 aastat ja intressimääraks 12 kuu EURIBOR + 2% aastas. Seega on ka siin tegemist pankade antavate laenudega võrreldes märksa soodsama lahendusega.

10 mln eurot ületavate käibe- ja investeerimislaenude puhul on võimalik kasutada erakorralist laenu riiklikult olulistele projektidele. Viimasest on ajakirjanduses juba piisavalt juttu olnud. Seega ei hakka seda rohkem kommenteerima.

NB: Ka KredExi erakorralisi meetmeid (laenusid ja käendusi) saab kasutada kuni 2020. a lõpuni.

Kokkuvõte

Seega on kriisist puudutatud ettevõtetel võimalik kasutada mitmeid meetmeid, mis aitavad ettevõtte arengule uue hoo sisse saada. Igaüks saab ise valida, kas ja millist meedet kasutada. Oluline on lihtsalt mõelda, millised arendused ja investeeringud aitavad tagada teie ettevõttele kindla tuleviku.

NB: Praegu kehtivad erakorraliste tugimeetmete tingimused käesoleva aasta lõpuni. Seega, kui soovite kriisist väljumiseks tugiprogramme kasutada, tuleks lähiajal oma arenguplaanid läbi mõelda ja taotlused sisse anda.