See veebileht kasutab küpsiseid (cookies).

Jätkades TJO Konsultatsioonide veebilehe kasutamist, nõustud meie kasutajakogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega. Tutvu meie andmekaitse põhimõtetega.

Peamise sisu sektsioon

Lõppes avaliku sektori kvaliteediauhinna konkurss “Arenev riigiasutus”

Septembris 2003 lõppes Eesti avalikus sektoris pilootprojektina läbi viidud kvaliteediauhinna konkurss “Arenev riigiasutus”. Eestis on tänaseks läbi viidud Eesti Kvaliteediauhinna konkursse, kuid avalikus sektoris oli pilootprojekti näol tegemist esimese sellelaadse ettevõtmisega. Alljärgnevalt on toodud kokkuvõte pilootprojektist ja erinevate osapoolte arvamustest kogu protsessi kohta.

Pilootprojekti algatajaks ja korraldajaks oli Rahandusministeerium, TJO Konsultatsioonid konsultandid osalesid projektis ekspertidena, kelle peamised ülesanded olid asutuste ja assessorite koolituste läbiviimine ning ekspertabi välishindamisel.

Projekti eesmärkideks oli teavitada riigiasutusi enesehindamise ja kvaliteedijuhtimise põhimõtetest avalikus sektoris ning pikemas perspektiivis juurutada asutustes kvaliteedijuhtimissüsteemid ja regulaarsed tegevuse hindamised. Lisaks andis kvaliteediauhinna projektis osalemine võimaluse saada sõltumatu hinnangu organisatsiooni tugevatele külgedele ning parendamisvaldkondadele ja võimaluse võrdlusanalüüsiks teiste osalevate organisatsioonidega. Üldistatult olid protsessi sammud järgmised: enesehindamise läbiviimine asutustes ja taotlusdokumentide koostamine, taotlusdokumentide hindamine assessorite poolt ja organisatsioonikülastused ning lõpuks tagasideraporti koostamine organisatsioonidele.

Pilootprojektist võtsid osa erinevaid haldustasandeid ja tegevusalasid esindavad asutused – muuseumist ministeeriumini. Asutuste hinnangud projektile olid positiivsed, sageli oli just pilootprojekt enesehindamise algatamise ajendiks. Toodi välja, et enesehindamise läbitegemine tõepoolest võimaldas asutustel mõelda meeskonnas oma organisatsiooni tugevate ja nõrkade külgede üle ning leida parendusvõimalusi organisatsiooni arendamiseks sobiliku mudeli alusel (antud juhul oli mudeliks CAF e Ühtne Hindamismudel). Ka assessorite kui välishindajate panust peeti asutuse jaoks vajalikuks ja asjakohaseks. Justiitsministeeriumi kui osalenud asutuse kogemust tutvustab asekantsler Margus Sarapuu:

Justiitsministeeriumil oli pikemat aega kavas enesehindamine 2003. aastal läbi viia ja pilootprojektis osalemine andis selleks hea võimaluse. Eelkõige saadi vastav kogemus, kuid boonusena ka koolitust, julgustavat tuge ja võrdlusmaterjali teiste väga eripalgeliste asutustega. Arvestades head lõpptulemust andis ka mõnusalt hea enesehinnangu.
Konkreetsemalt andis osalemine võimaluse harjutada erinevate tasandite koostööd ning lõi soodsa pinnase huvitavate ideede avastamiseks. Kindlasti oli osadele töötajatele esmakordne ja rutiinivaba kogemus organisatsiooni arendustegevuses nii intensiivselt osaleda.
Positiivsena võiks esile tuua, et assessorite hinnang erines meie enesehinnangust üllatavalt vähe, mis muidugi esimest korda arvestades ei ole eriline näitaja. Järelduste tegemiseks peaks protsessi mitu korda läbi tegema. Seega esimese korra lõppedes ei olegi eriti oluline, et kas hinnangute sarnasus sõltus assessormeeskonnast või oli enesehindamine suhteliselt objektiivne.”

Assessorid valiti konkursi korras, ühte asutust hindas 5-liikmeline meeskond. Assessorite kokkuvõttev hinnang projektile oli samuti hea, nende vaatenurgast oli peamine kasu kogemuste omandamine nii juhtimises, organisatsioonide hindamises (sh CAFi alusel) kui ka meeskonnatöös. Assessorite meeskonna juhina andis oma hinnangu projektile ja saadud välishindaja kogemusele Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Juhani Lemmik:

“Pilootprojektis osalemisega lootsin ühest küljest omandada põhjalikke kogemusi CAF-mudeliga töötamiseks, töötada koos erineva taustaga ekspertide-kaasassessoritega nii era- kui avalikust sektorist, kellega kogemusi vahetada ja koos õppida. Samuti soovisin anda oma panuse Avaliku sektori kvaliteediauhinna pilootprojekti õnnestumisse, mis Eesti tingimustes on päris oluline verstapost avaliku halduse kvaliteedialases tegevuses.
Arvan, et üldjoontes vastas pilootprojekt ootustele. Kuigi praegu, enne assessorite omavahelist kokkusaamist, on veel vara üldistada kõigi asutuste põhjal, siis isiklikult mulle tundub, et projekt õnnestus hästi. Hinnatud asutuse tagasiside lubab arvata, et ka nende jaoks oli tagasisideraportis mõtlemist (ja loodetavasti hoogustuvat parendustegevust) stimuleerivaid seisukohti ja ettepanekuid. See on oluline, sest parendamistegevus ei sõltu ju assessoritest – assessormeeskonna väljund tuleb vormistada tulemuseks ikka organisatsioonil endal. Ma arvan, et oluline lüli selles ketis on ka assessormeeskondade ja neid nõustanud ekspertide vaheline koostöö, mis tagab mudeli palju “objektiivsema” ja asjatundlikuma käsitlemise.
Ma arvan, et assessorina arendusprojektis osalemine andis väga hea ülevaate CAF-mudeli tugevustest ja nõrkustest, mida ära kasutada nii mudeli tõlgendamises kui täiustamises. Samuti on CAF-mudeliga töötamine õpetanud nägema ka oma organisatsiooni uues ja usutavasti tasakaalustatumas valguses, mis võiks olla abiks järgmistes enesehindamisprotsessides asutuse sees.
Välishindajana tundub, et osaleva asutuse jaoks lisab välishindamine tubli annuse õhinat ja huvi enesehindamise läbiviimiseks. Välishindamine on alati sobiv võrdlusmoment enesehindamise tulemuste verifitseerimiseks või ümberlükkamiseks, samuti võimaldab see värske pilguga organisatsiooni vaatlemist ja seeläbi hoopis teistsuguse kogemuse ärakasutamist. Hämmastav on see, et väga põgusa kokkupuute juures organisatsiooniga õnnestub saada üsna hea ülevaade selles toimuvast. Loomulikult aitab sellele kaasa nii hästi ette valmistatud taotlusdokument kui organisatsioonikülastus.
Lõpuks, juhtassessorina osalemine andis ka tubli annuse meeskonnatööoskusi. Soovitan kõigile avalike organisatsiooni juhtidele osaleda järgnevates projektides nii assessori kui asutuse esindajana.”

Kokku koolitati projekti käigus üle 80 inimese erinevatest organisatsioonidest (nii avaliku-, mittetulundus-, kui ka erasektori esindajad). Asutuste koolitusel osalesid 16 organisatsiooni esindajad, kelle hulgast valiti välja 10 projektis osalejat (ehk vähemalt 10 asutust viis läbi enesehindamise ja esitas taotlusdokumendina oma organisatsiooni enesehindamise raporti). Piloodi raames töötati välja nii teoreetilised koolitusmaterjalid kui hindamiseks vajalikud metoodilised materjalid, mis on heaks aluseks edaspidistele ettevõtmistele. Korraldajana hindas Rahandusministeeriumi riigistruktuuride talituse peaspetsialist Liina Simm kvaliteediauhinna protsessi järgmiselt:

Kvaliteedijuhtimise põhimõtete ellurakendamine on olnud osaks mitmete riikide haldusreformi programmidest, kus ühe eesmärgina on nähtud kaasa aitamist avaliku sektori organisatsioonide toimivuse ja tulemuslikkuse üldisele tõusule. Rahandusministeerium on olnud eestvedajaks mitmete sellealaste muutuste algatamisel ja sisseviimisel haldusorganisatsiooni. Avaliku sektori kvaliteediauhinna pilootprojekti läbiviimisega tahetigi kaasa aidata aluse panemisele süsteemsele organisatsiooni arendamisele riigiasutuste hulgas.
Võib väita, et pilootprojekti käik ja tulemused vastasid korraldajate ootustele. Saime kinnitust arvamusele, et CAF mudel sobib riigiasutuste enesehindamiseks ning selle alusel on võimalik anda ka adekvaatne välishinnang. Samuti veendusime, et Eesti riigiasutused peavad veel pingutama, et saada häid tulemusi hinnates ennast CAF mudeli alusel. See tähendab aga seda, et asutuste juhtimissüsteemid vajavad täiustamist ning juurduma peab nn pideva parendamise mõtteviis.
Peamise kasuna saab asutuste jaoks välja tuua selle, et õpiti viima läbi enesehindamist CAF mudeli alusel ja saadi välishinnang organisatsiooni toimivusele (mis võimaldas võrdlust enesehindamise tulemustega ning andis seeläbi kinnitust organisatsiooni enesehinnangule). Projekt andis võimaluse võrrelda end teiste asutustega konkreetsete kriteeriumide lõikes ja arendas meeskonnatööd organisatsioonides.
Assessorite jaoks osutus kasulikuks võimalus saada teadmisi kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja oskusi CAF mudeli rakendamisest avalikus sektoris. Samuti oldi rahul sellega, et oli võimalus suhelda inimestega erinevatest sektoritest ning vahetada kogemusi organisatsioonide arendamise alal.
Edaspidi on Rahandusministeeriumil kindlasti kavas kvaliteedijuhtimise põhimõtete levitamisega avalikus sektoris tegeleda, sh ka kvaliteediauhinna projekti edasi läbi viia. Kas juba konkursi kujul ja järgmisel aastal, see peaks selguma lähiajal.”

Kokkuvõttes, milles kõik osapooled võitsid, oli õppimine kas individuaalsel või asutuse tasandil. Seega võib pilootprojekti lugeda õnnestunuks ja eesmärgid saavutatuks. Üldine seisukoht oli, et taolise projekti jätkamine on igati vajalik ka tulevikus.

Sarnased artiklid

  • Kas olete üleminekuks valmis?
    Loe lähemalt
  • 25.04.2018 koolitusel saab ülevaate uuest TTO-standardist ISO 45001
    Loe lähemalt
  • Maikuu Meistri juhtimimisoskuste treeningu grupp on täis
    Loe lähemalt