TJO Konsultatsioonid

Väike-Paala 1, 11415 Tallinn
Tel 665 9525
Faks 665 9521
info[at]tjo dot ee

Otsi:
EST ENG RUS

Login
Kasutajanimi:
Parool:
Unustasid parooli?
Registreeru

  Kasulik info

Erinevad toetused

Intervjuud

Nõuanded

   1-minuti õppetund: Mida on tootmisettevõttel õppida Vormel-1-st?
   1 minuti õppetund: Me ei tohi seda klienti kaotada
   1 minuti õppetund: Viska minema see pastakas...
   Operatiivne või strateegiline plaan
   ISO 9001:2015 toob uuendusi – III osa
   ISO 9001:2015 toob uuendusi – II osa
   Kas ruumipuudus tootmises on põhjus või tagajärg?
   Kas esimene „lean-vasikas“ peab ikka aia taha minema?
   Möödalaskmistest Lean põhimõtete ja tehnikate rakendamisel
   Partiitootmine vs ühe toote voog (one piece flow)
   Kiire tootevahetus SMED tehnikaga
   Lean-tehnikate rakendamise tase tootmisettevõtetes
   Juurpõhjuste analüüsi tööriistad ja 8D raport
   LEAN Manufacturing erinevate variatsioonidega
   Tark ei torma põhimõte tootmisettevõttes
   ISO 9001:2015 toob uuendusi – I osa
   ISO 9001 – kas ainult sertifikaadi pärast?
   Dokumendihalduse lahenduste uuring

Korduma kippuvad küsimused

Kasulikud tööriistad

Kasulikku lugemist

Standarditest

ISO 9001 käsiraamat

Artiklid

Enne 2002. a ilmunud artiklid



Firmast

Konsultatsioon

Koolitus

Kasulik info

Uudised

ISO 9001: 2000 üleminekuperiood lõpeb kahe kuu pärast


Oktoober 2003

2000. a. 15. detsembril kiideti üle kogu maailma heaks kvaliteedijuhtimissüsteemidele nõudeid kehtestav uus standard ISO 9001: 2000. Samast päevast alates hakkas kehtima kolmeaastane üleminekuperiood uuele standardile.

15. detsembriks 2003 peavad kõik sertifitseeritud kvaliteedi(juhtimis)süsteemiga organisatsioonid viima oma töökorralduse vastavusse uue standardi nõuetega. Seetõttu ei ole alates 16. detsembrist enam võimalik omada kehtivat ISO 9002 või ISO 9003 sertifikaati, sest uus standard hõlmab nii 9001, 9002 kui ka 9003 nõudeid. Sertifikaatidega hõlmatavate valdkondade erinevus tuleb edaspidi välja vaid käsitlusala kirjeldusest.



Millised on versioonide olulisemad erinevused?

Organisatsioonidele, mille töötajad on jõudnud harjuda eelmise versiooni ülesehituse ja 20 peatükiga, on kindlasti tõsiseks väljakutseks täiesti uue struktuuri omaksvõtmine. Nõuete 20st peatükist on järel 5.

Standardis on paljude organisatsioonide jaoks oluliseks muudatuseks kohustus nõuete täismahuliseks rakendamiseks. Uues standardis tohib välistusi teha vaid põhiprotsessi ja metroloogiat puudutavas peatükis. Kõik ülejäänud nõuded, ka andmete analüüsimise nõuded, on rakendamiseks kohustuslikud.

Nõuete sõnastus on üldisem ja vähenõudlikum eelmise versiooniga võrreldes. Ometi on mõned valdkonnad kirjeldatud tunduvalt täpsemalt. Nt juhtkonnapoolsete ülevaatuste läbiviimisel on täpselt ette antud nõuded sisendinformatsiooni ja koosolekul vastuvõetavate otsuste osas; poliitika sõnastusele on esitatud selged nõuded; eesmärgid peavad olema mõõdetavad jms.

Uus standard eeldab juhtide rolli muutumist eestvedavaks ja ennetavaks. Juhi ülesannetesse on selgelt sisse kirjutatud kohustus kvaliteedijuhtimissüsteemi ning infovahetusprotsesside arendamiseks, sh vastutus süsteemi loomiseks, mis tagab klientide nõuete väljaselgitamise ja rahulolu suurendamise.

Uue standardi läbivaks jooneks on protsessikesksus. Standardi selgrooks on ettevõtte põhiprotsess. Sellele rajatakse kogu kvaliteedijuhtimissüsteem. Ülejäänud tegevused toetavad põhiprotsessi. Protsesside kirjeldamise ja dokumenteerimise põhjalikkus on jäetud organisatsiooni enda otsustada. Enam ei nõuta iga peatüki juures dokumenteeritud protseduure. Küll aga nõutakse protsesside jälgimist ja mõõtmist.

Standard nõuab vaid kuue dokumenteeritud protseduuri koostamist: dokumendiohje, tõendusdokumentide ohje, mittevastava toote ohje, sisemiste auditite, korrigeerivate ja ennetavate tegevuste protseduur.

Koos protsessikesksusega eeldab standard suurema tähelepanu pööramist klientidele. Nimelt nõutakse lisaks reklamatsioonidele ka klientide rahulolu kohta käiva info kogumist ja analüüsimist.

Enam tähelepanu on pühendatud ka töötajatele. Tuleb kindlaks määrata nende pädevus, tagada teadlikkus ja arendamisega seonduvate meetmete mõju hindamine.
 

Uus standard ei eelda bürokraatiat

Uus standard aitab liigset bürokraatiat ära hoida. Standard nõuab vaid kuue dokumenteeritud protseduuri koostamist: dokumendiohje, tõendusdokumentide ohje, mittevastava toote ohje, sisemiste auditite, korrigeerivate ja ennetavate tegevuste protseduur. Nendegi osas annab erinevaid valdkondi ühte protseduuri ühendada. Ülejäänud lõikudes piisab kvaliteedikäsiraamatus vastava lõigu lahtikirjutamisest.

Uus standard on hea abimees juhtimissüsteemi korrastamisel. Standard eeldab keskendumist klientide rahulolule ja sellega oma tegevusvaldkondadele. Kui ISO 9001 tase on saavutatud, siis on lihtne püstitada ja saavutada uusi eesmärke.

ISO 9001:2000 mudel

Tauno-Jussi Onoper

 

 

 

 

 

Tauno-Jussi Onoper

Lugege ka teisi TJO Konsultatsioonide nõuandeid