TJO Konsultatsioonid

Väike-Paala 1, 11415 Tallinn
Tel 665 9525
Faks 665 9521
info[at]tjo dot ee

Otsi:
EST ENG RUS

Login
Kasutajanimi:
Parool:
Unustasid parooli?
Registreeru

  Kasulik info

Erinevad toetused

Intervjuud

Nõuanded

   1-minuti õppetund: Mida on tootmisettevõttel õppida Vormel-1-st?
   1 minuti õppetund: Me ei tohi seda klienti kaotada
   1 minuti õppetund: Viska minema see pastakas...
   Operatiivne või strateegiline plaan
   ISO 9001:2015 toob uuendusi – III osa
   ISO 9001:2015 toob uuendusi – II osa
   Kas ruumipuudus tootmises on põhjus või tagajärg?
   Kas esimene „lean-vasikas“ peab ikka aia taha minema?
   Möödalaskmistest Lean põhimõtete ja tehnikate rakendamisel
   Partiitootmine vs ühe toote voog (one piece flow)
   Kiire tootevahetus SMED tehnikaga
   Lean-tehnikate rakendamise tase tootmisettevõtetes
   Juurpõhjuste analüüsi tööriistad ja 8D raport
   LEAN Manufacturing erinevate variatsioonidega
   Tark ei torma põhimõte tootmisettevõttes
   ISO 9001:2015 toob uuendusi – I osa
   ISO 9001 – kas ainult sertifikaadi pärast?
   Dokumendihalduse lahenduste uuring

Korduma kippuvad küsimused

Kasulikud tööriistad

Kasulikku lugemist

Standarditest

ISO 9001 käsiraamat

Artiklid

Enne 2002. a ilmunud artiklid



Firmast

Konsultatsioon

Koolitus

Kasulik info

Uudised

Kas standardid on mõeldud arengu piiramiseks või sellele kaasaaitamiseks?


Jaanuar 2006

Iga aastaga muutuvad elutempo ja erinevate valdkondade areng üha kiiremaks. Igalt organisatsioonilt oodatakse järjest suuremat paindlikkust ja kiirust nii turu vajaduste aimamiseks kui ka nendele vastavate lahenduste (toodete-teenuste) väljapakkumiseks. Selline olukord eeldab loomulikult avatud hoiakut ja loovat mõtlemist.



Kas standardid piiravad loovust?

Loomeinimeste suhtes on aga sageli võetud hoiak - neile tuleb anda aega, tuleb oodata, kuni "vaim peale tuleb". Kui tegemist ei ole tellimustööga, siis võib "kunstnikuhing" võtta nii palju aega, kui tal kulub. Karmis konkurentsivõitluses osalevatel organisatsioonidel aga tekib sellistel puhkudel raskusi. Neil on vaja ka loomeprotsessi "ohjata" (kontrolli all hoida) ja tagada soovitud tulemuste saavutamine kindla aja jooksul.

Tegelikkuses tasuks igal organisatsioonil oma protsesse, sh loometööga seonduvaid, analüüsida ja mõistuse piirides standardiseerida. See aitab jälile jõuda, milliste tegurite kokkulangevus annab parimaid tulemusi ja ühtlasi ka tagada vajalike tulemuste tähtaegse saavutamise.

See, kas standardiseerimisel toetuda vaid organisatsioonisisestele kogemustele või ammutada kasulikke ideid ka teiste poolt väljatöötatud lahendustest, on iga organisatsiooni otsustada.
 

Standard kui kasulike lahenduste allikas

Standardid koostatakse oma valdkonna asjatundjate ja praktikute poolt. Nendes püütakse üldistada kasulikud kogemused ja lahendused. Sõltuvalt standardite kasutamisvaldkonnast, on standardite sisu suure üldistusastmega või suhteliselt spetsiifiline. Näiteks ISO 9001 sõnastus on äärmiselt üldine, sest seda võivad rakendada organisatsioonid mistahes valdkonnas ja suurusega. Samal ajal on mõnes spetsiifilises valdkonnas, näiteks keevituse kvaliteeti puudutavas standardis, esitatud märksa spetsiifilisemad nõuded.

Standardite kasutamine on reeglina vabatahtlik. Nende kasutamise või mittekasutamise üle peaks iga organisatsioon ise otsustama. Samal ajal on sageli tegemist turu või partnerite nõudmisega, mille kohaselt tuleks tagada vähemalt nende poolt teadaolevate standardite nõuete järgmine. Seetõttu peaksid organisatsioonid, kes tahavad oma tooteid-teenuseid laiemal turul pakkuda, endale standardite nõuded selgeks tegema ja ka sageli vajaliku tõestusprotsessi läbima (nt juhtimissüsteemi puhul tarnija- või sertifitseerimisauditi kujul, toote puhul akrediteeritud laboris katsetamise või järelevalve vastavasisulise kontrollimise kujul).
 

Rahvusvahelistumine

ELga liitumisega seonduvalt on ka Eesti organisatsioonidele lisandunud terve rida erinevaid kohustusi. Ohutusnõuete täitmiseks peavad paljud ettevõtted lähtuma ELi direktiividest. Kuigi direktiiv ei ole standardiks, võib selle nõuete järgmine tuua kaasa vajaduse võtta aluseks ka teatavad standardid. Näiteks CE-märgi kasutamisõiguse saamiseks tasub ettevõtetel aluseks võtta kvaliteedi tagamine juhtimissüsteemi abil (kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi põhjal), mitte toote igakordse tõestamise teel. Sellisel moel säästavad nad pikemas perspektiivis olulises mahus raha.

Lisaks arengukiirusele muutub maailm ka üha enam integreeritumaks. Järjest enam kasutatakse erinevate organisatsioonide ja isikute teenuseid alltöövõtu korras. Selline areng eeldab teatud ühtsete põhimõtete kokkuleppimist, mille alusel partnereid valida. Organisatsioonid vajavad standardeid baastaseme määratlemiseks, partnerites usalduse loomiseks.

Kõik see on loonud hea pinnase ka erinevate standardite arenguks. Üheks tuntumatest sarnast rolli täitvatest standarditest on loomulikult rahvusvahelised juhtimissüsteemide standardid, eeskätt ISO 9001, aga ka ISO 14001 jt. Valdkondadele, millele ei ole veel jõutud rahvusvahelisi standardeid koostada, luuakse kiiresti asjakohased standardid ettevõtte, erialaliidu, rahvusliku või regionaalse standardi kujul. Vastavalt oma iseloomule ja rakendatavusele, töötatakse nende põhjal hiljem välja ka rahvusvahelised standardid.
 

Standardite areng

Üheks standardite väljatöötamise eestvedajaks on olnud näiteks britid. Nende poolt koostatud standardeid kasutatakse laialt üle kogu maailma seni, kuni ei töötata välja ülemaailmset (ISO) või rahvuslikku standardit. Näiteks OHSAS 18001 põhjal on mitmed riigid loonud oma rahvusliku standardi. Järgmise aasta esimeses pooles peaks saama valmis OHSAS 18001 põhjal valminud Eesti standard (praegu on see arvamusküsitlusel). Briti standardid on võetud aluseks ka mitmete ISO standardite väljatöötamisel.

Rahvusvaheliste standardite arv suureneb kiiresti iga aastaga. Mitmetes valdkondades on jõutud rahvusvaheliste standardite väljaandmiseni. Selle tulemusena kaob tasapisi vajadus regionaalsete standardite järele. Üheks oluliseks näiteks on siin autotööstuste allhankijate juures aastaid kasutatud QS 9000 asendamine ISO/TS 16494ga. Ka Eestis on juba 2 ISO/TS 16494 alusel sertifitseeritud ettevõtet.

Samasugust arengut võib ennustada toiduohutuse juhtimissüsteemidele. BRC, EFSIS jpt standardite kasutamine asendub tõenäoliselt järgnevate aastate jooksul ISO 22000 standardi kasutamisega. Peamiseks põhjuseks on see, et tegemist on rahvusvahelise standardiga mida aktsepteeritakse kõikides riikides. Pealegi arvestab uus standard varasemate toiduohutust puudutavate standardite ja juhiste sisu.

Viimastel aastatel on märgata ka ISO tegevuse aktiivsuse märgatavat kasvu. Järjest on lisandunud uusi standardeid ning olemasolevate standardite uusi versioone. Siinkohal tahaksin tähelepanu juhtida asjaolule, et lisaks populaarsetele juhtimissüsteemi standarditele on loodud ja loomisel arvukalt täiendavaid standardeid, mille abil saab juhtimissüsteemi erinevaid lõikusid veelgi paremini toimima panna.

Näiteks ISO 10002 annab juhised kliendikaebuste süsteemseks käsitlemiseks; ISO 10015 annab juhiseid koolituste planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Nende standardite alusel ei saa küll taotleda sertifitseerimist, kuid nendes on siiski palju häid mõtteid, mida oma tegevuses tasub arvesse võtta.

ISO laiendab aasta-aastalt ka väljaantavate standardite käsitlusala. Näiteks tänavu alustati tööd nanotehnoloogia-alaste standardite arendamisega. Väga aktuaalsena mõjub viimaste kuude finantsskandaali taustal ka näiteks isikliku finantsplaneerimise standardi ISO 22222:2005 (Personal financial planning) väljaandmine ISO poolt käesoleva aasta detsembri keskel.
 

Kokkuvõte

Juhtimissüsteemide arendamisel soovitan igal organisatsioonil leida oma eripärale vastav protsessipõhine tervikmudel. See aitab meeskonda kaasa haarata, juhtimissüsteemi korrastada ning vajadusel taotleda ka selle erinevate osade sertifitseerimist. Seejuures tuleks hoiduda standardikeskse süsteemi loomisest, sest standardite ülesehitus muutub. Pealegi lisandub järjest uusi standardeid, mille sisu tasuks juhtimissüsteemi arendamisel arvesse võtta.

Kümne aasta eest haruldastena tundunud ISO 9001 sertifikaatide taotlemine on saanud loomulikuks tegevuseks (Eestis on praegu ca 620 sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi), kiiresti on kasvamas sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide (Eestis praegu ca 160 ISO 14001 sertifikaati). Hoogu on saamas ka töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemide sertifitseerimine  OHSAS 18001 alusel (Eestis praegu ca 20 tk). Mõne aja pärast lisanduvad kindlasti ka sotsiaalse vastutuse (SA 8000), tarneahela (ISO 28000) või infoturbe juhtimissüsteemi (ISO 27001) jpm teemad.

Iga organisatsiooni arendamine peaks olema ellu kutsutud selle töökorralduse parendamise huvides. Ükski standard ega juhtimismudel ei ole koostatud kellegi segamiseks. Enamasti on eesmärgiks organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamine, tähelepanu juhtimine õigetele valdkondadele.

Soovitan igal edumeelsel organisatsioonil hoida silmad lahti kasulike rakenduste leidmiseks, mis aitaksid teie organisatsiooni veelgi edukamaks muuta. Palju tulusaid mõtteid võib seejuures saada erinevatest standarditest. Samal ajal tahaksin kõikidele soovitada mitte lähtuda ainuüksi kellegi poolt püstitatud sisuliselt "kohustuslikeks" saanud nõuete täitmisest, vaid otsida ka ise aktiivselt kasulikke lahendusi. Nii saab palju vajalikku infot oma tulemuslikkuse suurendamiseks, samuti leida vajadusel sobivaid konkurentsieeliseid teiste seast silmapaistmiseks.

Jussi Onoper
TJO Konsultatsioonid

Lugege ka teisi TJO Konsultatsioonide nõuandeid

Lugemist artikliga seonduvatel teemadel